Sada aastat vanad metallahjud kütavad tänagi toa soojaks

 (1)
Malmahje kaunistavad pitsid ja mustrid. Foto: Sven Arbet

Võiks ju arvata, et saja-aastasest ahjust enam kütmiseks asja ei ole, kuid kogemus tõestab vastupidist. Need soojendavad praegu sama hästi kui saja aasta eest. Elegantseid vanu malmahjusid saab hankida Norrast.

“Halloo? Mis teoksil?” See oli sõbranna, kes helistas. “Ei miskit erilist, sõidan siin ahjuga kodu poole,” vastasin. “Misasja?” kostis toru teisest otsast. “Tõsi jah, mul on auto peal praegu saja aasta vanune ahi Norrast, just ostsin, ja homme paneme kokku!” kiitsin mina. “Sa oled ikka puhta ogaraks läinud,” ohkas sõbranna.

Kui nüüd seda lugu lähemalt vaadata, siis minu jaoks sai kõik alguse aastaid tagasi ühes Norra vanas talumajas, kuhu ma külalisena sattusin. Tuba oli üleni valge, kuid nurgas seisis käppjalgadel kõrge, habras ja elegantne mustast malmist pitsiline ahi. Meie siin Eestis oleme harjunud, et vanad reheahjud olid suured, matsakad ja paekivist ning et hiljem tehti ahjud tellistest.

Norras on paekivi ja saviga kehvad lood, küll aga oli neil korralik metallitööstus. Ja nii juhtuski, et kui malmahjud XVII sajandil Norras tootmisse võeti, said neist kiiresti enamiku kodude küttekolded, kuni alles XX sajandi esimestel kümnenditel moest läksid.

Malmahjud lõid mitu kärbest ühe hoobiga – masstootmine oli suhteliselt odav, ahje sai üpris lihtsa vaevaga ülirikkalikult kaunistada ja ka turustada polnud raske. Ahjutootjad andsid välja katalooge, kust kliendid said valida, millist ahju tahavad ning selle siis endale tellida.

Kaht tüüpi ahjud

Ahje oli kaht tüüpi: nn kahurahjud, mis näevadki välja nagu püsti aetud kahur, millel toru kinni topitud, ja korrusahjud, mis koosnevad moodulitest. Korrusahjudel oli see eelis, et seal läbib suits enne lõõri minekut võimalikult pika tee ja seega annab rohkem sooja. Teine pluss oli veel: korrus- ahi koosneb üksteise otsa laotavatest moodulitest, nii et vaesem talupoeg võis vastavalt rahakotile osta näiteks kahekorruselise ahju, aga rikkam mees sama mudeli juba kolmekorruselise.

Ahi saabus kastitäie plaatidena ja iga mees pani selle kodus ise kokku, käies plaatide vahekohad tihendamise mõttes seguga üle. Kataloogis leidus suur valik ahjukroone ja muid ehisdetaile.

Juba sellise ahju esmanägemisest peale teadsin, et pean ka endale sarnase saama ja kangekaelne soov viiski sihile. Valisin kolmekorruselise pitskrooniga ahju, mis on valmistatud aastal 1914. Ahi vajas vaid kokkupanekut ning annab nüüd juba aastaid mehiselt sooja.

Väikesed mõõtmed

Eestlasel võib malmahi tekitada kõhklusi sellepärast, et niisugusel ahjul pole ju soojussalvestust: kuidas siis sihukestega talvel maja ära kütta? Osalt on küsimus mõtteviisis. Norras (kus kliima pole teps mitte soojem kui meil) saadi sellega aastasadu hakkama. Asi on selles, et Norra ahje, millel on tilluke kolle, köeti kogu ärkveloleku aja. Väikesesse koldesse mahub sageli vaid üks jäme halg ja see põleb tasakesi kuni tund aega. See üks halg annab üllatavalt palju sooja, kuna malmahju pind on tegelikult suur.

Oma kogemusest võin öelda, et minu malmahi kütab üksi rahumeeli ära 30 m2 elutoa. Kui pererahvas magama läheb, jahtub ahi muidugi ruttu maha. See aga oli endisaja norrakate arusaamist mööda loogiline: kes see loll siis magamisaja peale kütet raiskab? Paksem tekk tuleb võtta! Vanas Norra talus oli esimesel hommikusel tõusjal küll kindlasti külm ja tõenäoliselt ta ka porises omajagu, kui jahedas majas ahje süütas. Tänapäeval on muidugi mugavam, kui malmahju töö võtab öisel ajal üle näiteks õhksoojuspump.

Pitsiline metallist tornahi annab korralikult sooja. Foto: Sven Arbet

Ahjud kuulutuste kaudu

Kust siis sellist ahju saada? Siin see konks ongi. Seda ahju peab ikka tõesti tahtma, sest meie maal neid lihtne hankida ei ole. Eestis tasub vaadata Kuldsesse Börsi ja Soovi, kus Norrast imporditud vanu ahje vahel müüakse.

Neil, kellel spetsiifilisem soov (ja see soov tekib, kui ahjudisaine pisut uurida!), tuleb minna Norra suurimale kuulutustelehele Finn.no ja seal otsida sõnadega vedovn või jernovn. Sealt näeb nii ahje kui ka müüjate kontaktandmeid. Norrakad räägivad peaaegu kõik head inglise keelt, nii et selles keeles saab tehingu tehtud.

Norras töötavad Eesti mehed (kellega saab kontakti Facebooki-gruppide vahendusel) toovad ahju vägagi mõistliku raha eest Eestisse ka, kui neil autoga siiakanti niikuinii asja on. Rahalisest poolest võib ahju eest maksmisel arvestada paarisaja kuni uhkemate eksemplaride puhul viiesaja euroga ja transpordi osas on kõik kokkulepete küsimus. Seega – Norra malmahju hankimine pole just lihtne, aga kui pingutused tehtud ja ahi kohal, siis on kõigi külaliste ahhetused ja imetlus garanteeritud.

Kui antiikse malmahju jaht mööda kuulutuseportaale ei ole meele järele, siis tegelikult leiab Norrast ka vanade jooniste järgi tehtud uustoodangut, mille ostmine on küll kulukam, kuid see-eest leidmine lihtsam.

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare