“See vaid näib nii, et sadulsepa elu on roosiline,” naerab Ants. “Mulle tuuakse sageli väga kehvas olukorras mööbel, millest tuleb lõpuks korralik diivan kokku panna. Samas tuleb maksta renti ja osta materjale, mis lähevad aina kallimaks. Aga mulle meeldib see töö!”

Tee selle unistuste ametini ei olnud talle sugugi lihtne.

Ants tunnistab, et on vanamööbli vastu huvi tundnud tegelikult juba varasest noorustest. Tema vanavanemate kodusisustuses oli palju antiikmööblit, mis tundus ilus. Lisaks tegeles ta vanaisa mööbli restaureerimisega ning see töö tundus talle huvitav.