Septembri Maakodus: säravvalge noore pere kodu, kahe õe armsad aiad, isetehtud lambivarjud ja salapärane haldjaaed
Ühe noore pere kodu Keila-Joal on tõestus, et piisab ka suurest kogusest valgest värvist, töökatest kätest ja muidugi heast maitsest!
Tõenäoliselt ei oleks Maakodu kunagi saanud piiluda selle noore pere puhasvalgesse koju, kui Gerda Noorlind poleks kirjutanud üdini ausa blogisissekande selle kohta, kuidas mees talle sõnagi ütlemata maja ostis.
“Ma isegi ei mäleta oma esimesi emotsioone, sest see ei olnud see koht, et vaatame, kas meeldib või ei meeldi – nüüd tuli lihtsalt harjuda mõttega, et meil on maja. See maja,” ütleb Gerda. Kuidas ka ei üritanud, ei suutnud ta kuidagi mõelda ennast ja oma peret sinna elama.
Tänaseks on kõik teisiti. Ehkki töid on ees veel palju ja aed alles vajab tegemist, on Gerda ja Madis Rouhijainen lihtsate vahenditega ja nutikatega ideedega loonud kodu, kus on kogu perel mõnus olla.
Maakodu käis külas vahva nimega Pumpramäe talus. Rahu, vaikus ja looduslähedus on märksõnad, mida Rikbergi pere kodukoha valikul eelkõige silmas pidas. Kaheksa aastat tagasi täitsid nad unistuse ja kolisid korterist oma kätega renoveeritud palkmajja Järvamaale Kirila külla. Kuuris seisnud kummut, sõpradelt saadud riidekapp – taaskasutus ja ehe eestimaisus on neid tiivustanud oma kodu rajamisel. Midagi ei või lasta raisku minna, on Rikbergi pere moto.
Kui erinevad või sarnased saavad olla kahe õe aiad? Nõmme mändide all, sopistunud kõrvaltänavas asuvad teineteisest kõigest väikese jalutustee kaugusel kaks täiesti erinevat, ent samas ka väga sarnast aiaoaasi. Nende aedade omanikud Helga Sööt ja Rutmilla Annusver on teineteist tundnud juba pisut rohkem kui kolmveerand sajandit. Nad on väga lähedased õed, kelle elu on lahku viinud ja siis taas kokku toonud.
Tehnikarubriigis võtame luubi alla soojuskiirgurid. Suvelõpu jahedad õhtud saavad tänu infrapunakiirguritele veidi soojema hõngu ja tekib tõesti tunne, nagu peesitaks päikesevalguses. Anname nõu ja selgitame, kas valida elektri- või sootuks gaasiküttega kiirgur.
Haldjate kuningriik on päriselt olemas. Seda teab maastikuarhitekt Eneli Niinepuu, kes koos lastega rajas oma koduaeda salapärase haldjaaia. Laste fantaasialend on piiritu, seda tuleb osata vaid märgata ja reaalsuseks muuta. Haldjaaed on tore ettevõtmine kogu perele.
Kätte on jõudnud aeg, mil paljude metsajalutuskäigud lõpevad seente puhastamisega. Kuna patta panna ei kõlba kaugeltki kõiki seeni, kerkib ühejalgsete kübarakandjatega kohtudes küsimus – võtta või jätta? Sellest kirjutab Eesti Loodusmuuseumi botaanik Loore Ehrlich.
Maakodu käis Järvamaal Wile alpakafarmis. Mida me neist teame? Farmi külastusel avastame, et õigupoolest me ei tea suurt midagi – meil on vaid ettekujutus loomast, kes meenutab kentsakat ja liiga pika kaelaga lammast. Mis loom õigupoolest on alpaka ja kuidas teda kasvatada, räägib farmi omanik Imre Heinsaar.
Maakodu on palju muudki lugemist. Kirjutame ema ja tütre ühisest ärist – Pärnu mahekohvikust Mahedik. Teeme ise toredad ja pilkupüüdvad lambivarjud, meisterdame koos käsitöösalongi Vaarikas Vahukoore õpetuse järgi koolialguseks tunniplaani, jpm.
