Stiilne Kärdla palvemaja: jumalasõna asemel trükimasinate kolin ja saagide vingumine

Palvemajad on olemuslikult argiarhitektuuri hulka kuuluv nähtus. Nii nagu vabakoguduslik liikumine kasvas välja (talu)rahvaliikumisest, peegeldavad ka palvemajad ennekõike rahvalikku ehituskultuuri ja selle üheks ehedamaks näiteks on Kärdla baptisti palvemaja.

Kärdla on Hiiumaa vanim baptistikogudus, mis registreeriti juba 1884. aastal. Oma palvemaja ehitati varakult, 1895–1896, Suuremõisa krahvi Ernst von Ungern-Sternbergi kingitud krundile toonase Kärdla serva. Ka ehitusmaterjali annetas krahv, kuid lisatingimuseks oli, et koguduse liikmed, kes mõisale võlgu olid, pidid oma võlad ära maksma. Sel ajal oli koguduses 252 liiget.

Tõenäoliselt olid ehitajateks koguduseliikmed ise. Baptistidest ehitusmeistrid Hiiumaalt aitasid hiljem ehitada mitmeid palvemaju ka mandril.

Nagu XX sajandi alguse fotolt näha võib, oli esimene palvemaja lihtne suure saaliga piklik hoone, mida kattis madala kaldega plekk-katus. Maja otsas paiknes ruumikas eeskoda, mille katusel olev väike rist teavitas hoone otstarbest. Ajastule omaselt oli seinte allosas püstlaudis, kõrgemal rõhtlaudis. Külgseintes asetsesid kummalgi pool kolm kõrget tiheda ruudustusega akent, mis andsid suurele ruumile küllaldaselt valgust. Interjöör oli jagatud kaheks ruumiks: kogudusesaaliks ja selle taga paiknevaks pühapäevakooli toaks.