TEADUSLIKULT TÕESTATUD | Köögirätikud levitavad tervisele kahjulikke baktereidSalmonelloosi haigusjuhtude arv on Eestis kolme aastaga kasvanud 285%

 (38)
Foto on illustratiivne. Foto: Andres Putting

Köögirätikutele tekivad tervisele kahjulikud bakterid juba peale seitsmepäevast kasutamist. Sellise tulemuseni jõudis Tallinna Ülikooli ja paberitootja Grite koostöös läbiviidud mikrobioloogiline uuring.

Katse käigus leiti, et olenemata käterätikute kasutusperioodist, leidub rätikutel alati suurel hulgal erinevaid baktereid. Viimane võib olla üheks põhjuseks salmonelloosi hüppelisele tõusule Eestis viimase kolme aasta jooksul.

Uuringu käigus tuvastati bakterite võimalikku esinemist ja nende arvukust nii ühekordsetel paberkäterätikutel kui ka riidest rätikutel enne kasutamist ning riidest rätikutel peale kolme, seitsme- ja neljateistkümnepäevast kasutusperioodi köögikeskkonnas.

“Kasutatud tekstiilrätikutelt tuvastasime kahel juhul üheksast kahe erineva patogeeni ehk haigusttekitava bakteri olemasolu. Nendeks olid kampülobakter, mis võib põhjustada kõhulahtisust, ja Salmonella, mis on salmonelloosi tekitaja. Ohutute mikrobioloogiliste organismide olemasolu tuvastasime ka nö puhastel ehk veel kasutamata tekstiilrätikutel. Paberkäterätikud osutusid steriilseks, ühtegi mikroorganismi neilt isoleerida ei õnnestunud,” selgitas Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi bioloogia õppesuuna juht Kairi Tammoja Koort.

Teadlased rõhutavad, et inimesed ei ela steriilses keskkonnas, suurem osa meie ümber normaalses igapäevases keskkonnas esinevatest bakteritest on ohutud ja üldjuhul ei ole mure bakterite pärast õigustatud.

Küll aga peame hügieeniharjumustele suuremat tähelepanu pöörama köögikeskkonnas, kus köögipindadel ja tekstiilidel võivad vohama hakata erinevad, ka patogeensed bakterid, mis toiduga inimese organismi sattudes võivad põhjustada terviserikkeid.

"Kui puhastada tekstiilkäterätikuga tööpinda ning hiljem sama rätikuga kuivatada käsi või söögitarvikuid, siis kanduvad rätikule sattunud bakterid söögitarvikutelt toidule ja seekaudu inimese organismi," lausus Koort. "Sellega võib selgitada ka kampülobakteri ning Salmonella infektsioonide suurenemist viimasel kolmel aastal. Eesti Tervise Arengu Instituudi andmetel on kampülobakterenteriiti haigestumine suurenenud sel perioodil ligi 24%, salmonelloosi nakatumine aga koguni ligi 285%. Eriti suur on olnud nakatumise tõus väikelaste hulgas."

Uuring näitab, et patogeensete bakterite vältimiseks tuleks tekstiilrätikuid vahetada peale igat kasutuskorda. Vaid nii saaks garanteerida, et rätikutele sattunud bakterid ei hakka vohama ning taaskasutamisel ei levi puhastele nõudele või tasapindadele. Alternatiivina võib kasutada steriilseid ühekordseid paberist rätikuid, mis peale kasutamist ära visatakse.

“Uuringu eesmärk oli võrrelda tekstiilist ja paberist käterätikuid ja nende puhtust. Tulemused olid meile oodatavad. Toiduga kokkupuutel on kõige kindlam kasutada paberkäterätikuid, kuna nende tootmistingimused on karmimad – paber peab olema sobiv otseseks kokkupuuteks toiduga. Peale kasutamist sellest vabanetakse ja nii hoitakse ära patogeenide levik. Tarbeesemed nagu rätikud võivad bakterite levikut aga hoopis suurendada,” võttis Grite kvaliteediinsener Vilija Utkuviene uuringu tulemused kokku.

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare