ÜLLATUSI TÄIS VÄLIKÄIMLA: Kes korra sisse on vaadanud, see enam välja ei tule
"Sellega on jah nii, et kõik küsivad, mis majakas see teil siin väravas seisab. Kui ma ütlen, et kemps, vaadatakse alguses imelikult. Aga kui sisse kiikavad, siis jäävad kauemaks ja pärast seal ainult käia tahavadki," naerab Loksa külje all Suurpea külas asuva Kärka puhkemaja perenaine Signe Blum.
Majakakujulise välikempsu ehitas peremees Andres Paomees, kes ametilt on hoopis loomaarst.
"Ehitamine ja puutöö on tema hobi ja seda teeb ta kirega. Ma isegi ei mäleta enam, kui kaua selle kempsu püstipanemine tal aega võttis, aga kiiresti käis see küll," räägib Signe.
Seepärast ongi tuletorn-kempsul aknad ja rõdu, ning sees trepp, mida mööda üles torni ja rõdule ronida saab.
Sisekujunduseski domineerib mereteema. Ühes nurgas on suurem raamaturiiul, lugemisvara täis, väiksematel riiulitel ja seintel on koha leidnud pererahva poolt aastakümnete jooksul reisidelt kaasa toodud suveniirid - kivikesed, merekarbid, lainete poolt voolitud puutükid, fotod ja muu. Kõigil ilusti sildid juures, kust pärit ja millal toodud.
"Rõduakendele panin tänavu kalavõrgu ette, sest linnud kippusid riiulinurkadesse pesi tegema. Möödunud aastal tuligi kõigil kempsukasutajatel oma asju ajada linavästrikuema äreva sädina saatel - pesa asus täpselt potil istuja silmade kõrgusel, ukse kõrval rippuva käterätiku taga" räägib perenaine.
Väikesed laevakujud seintel, kalavõrk siin-seal, rannamändide kohin ja merelt kostuv lainete laksumine teevad sellest välikempsust tõelise lossi. Ei, ikka tuletorni!
Vaid tuli on tornist siiani veel puudu. "Aga küll Andres selle ka meisterdab," ei kahtle Signe kaasa võimetes.