Peagi oli aga selge, et paremaks äraelamiseks on see hea võimalus. Seda enam et huvilisi oli. “Väga paljud välismaalased ei taha ööbida hotellis,” teab Kaja. “Nad otsivad kodumajutust koos pererahvaga, sest on huvitatud kohalike ja kostitava suguvõsa ajaloost. Selliste külalisega teeme sageli koos süüa ja vaatame albumitest pilte.”

Kõik, kes on Kaja kodus ööbinud, mäletavad kindlasti magamistube. Kõige enam soovitakse puhata Kaja või tema tudengist tütre Adele ­voodis.

Ketid nõgesepõõsast

Filmi- ja fotograafiahuvilise Adele tuba asub pööningukorrusel. Magamistoa peategelane – voodi – on kinnitatud laevakettidega pennide külge.

Kettide saamisloost rääkima hakates ütleb Kaja muhedalt, et seda peab ta vahendama saarerahvale nii omases keeles.

“Mulle jäid ammugi silma, et ühe 90aastase laevamehe nögesepöösad on paksult jämedaid kette täis. Iga kord, kui sealt möödusin, mötlesin – ma nii väga tahan neid kette endale. Ühel päeval koputasin uksele ning läksin siis kohe kettide juurde, haarasin otsast kinni ja hakkasin seda pöösast välja lohistama. Kui vanamees öue tuli, teatasin, et ma ostan need ära, sest mul läheb neid tarvis ning pistsin talle 100 krooni pihku. Mees tuterdas mulle järgi ja kordas aina: “Ähk läeb taris, ähk läeb taris – ää vöta!”

Ei olnud mehel pääsu. Saare naisele omase kangusega tegi Kaja tugevalt selgitustööd, ning kaup oligi koos.

Rippuva voodi saamise soov ei sündinud sugugi tühjalt kohalt. Nimelt oli Adele toa põrandale paigaldatud lipp-parkett. Nii kena mustrit olnuks patt voodiga katta. “Ma tahtsin, et tütre toas oleks õhku, valgust ja avarust. Ning ühel päeval see rippuva voodi idee tuli: nagu allalaetud arvutifail laskus mu silmade ette,” meenutab Kaja idee sündi.

Voodi äiutab unele

Põõsast välja sikutatud laevaketid vajasid korrastamist. Valjala sepad said selle tööga hästi hakkama: puhastasid roostest, parandasid ning lõid läikima. Voodi, mis nüüd põranda kohal kiigub, tegi valmis Kuressaarest pärit puidutöömees.

Üldilmelt sai magamistuba väga askeetlik. Seal on ruumi vaid mõningatele raamatutele, peeglile ja raamitud piltidele. Keskpunkt ja kõige elavam koht on kiik-voodi. “Magamistuba ongi vaid magamiseks ja puhkamisteks. Hea puhkuse saabki toas, kus ei ole mingit tehnikat ega suuri raskeid kappe,” on Kaja veendunud.

Adele magamistuba armastavad ka kassid. “Eriti meeldib meid külastavale mustale kassile voodi siis, kui sellele on laotatud valge päevatekk,” naerab perenaine ning kirtsutab veidi nina.

Adelele hakkas originaalne magamisase kohe meeldima – kiikudes uinub ja kiikudes ärkab. Viimati kui pealinnas tudeeriv tütar taas koduseinte vahel magas, olevat ta varahommikul mingil põhjusel unest üles ehmatanud. “Adele rääkis mulle hommikul, et kui ta siis silmad avas, hakkas voodi iseenesest teda uuesti unele kiigutama. Nagu tahaks keegi öelda, et – kuss-kuss, jää uuesti magama!”

Kaja väga ei imestanudki tütrelt kuuldu üle. Ta teab juba mõnda aega, et nende magamistubadel on oma unehaldajas. Mõnigi on teda – heledat naisterahva kogu – isegi näinud. Ehkki tütre voodi on igati ahvatlev puhkamispaik, ei ole Kaja seal ise kordagi ööund maganud. “Ma ei saa, sest jääksin selles merehaigeks,” usub ta.

Orvake Adele toa seinas, kuhu saab panna küünla, paistab kiikuvas voodis lebajale kenasti ära.

Kardinatega voodis on hea uni

Perenaise enda magamistoa voodi on samuti saarlasest mööblitegija kätetöö. See on kuninglikult suur, kolmest küljest toestatud sepistatud torudega ning tugevasti põranda küljes kinni. Voodi asub kamina ja ahju taguses nurgakeses. “Ma armastan väga sooja, nii saigi selline koht valitud,” märgib perenaine.

Voodimeistrile meeldis valitud nurgake. Kaja ütleb, et meister läks päris hoogu – ehitis sai tugevasti üle 2 meetri pikk ning ligi 2 meetrit lai. Magajal on laiutamiseks ruumi piisavalt. Tegelikult mahuks sinna magama lausa suurem seltskond. “Ainult voodipesu on üksi väga raske vahetada,” märgib Kaja. Voodipesu suhtes on naine nõudlik. Ostan vaid kvaliteetseid voodiriideid ning eelistan alati kauneid ja armsaid mustreid. Kui leian kaltsukatest tikanditega voodipesu, mida on siiski väga harva saada, ei kõhkle ma hetkegi.”

Torud, mis raamivad laia voodit, on väga head patjade riputamiseks, et oleks mõnus selga toetada. Voodi ette paigaldas Kaja kardinapuu ja kardinad, et vajadusel saaks aset varjata. “Tegelikult ma armastan pimedas magada. Kardinad on selleks puhuks kõige lihtsam lahendus.”

Varjatud asemes uinumise võimalust kasutavad meelsasti ka kodu külalised ja öömajalised. Kui Kaido Höövelson alias Baruto oli saarel käimas, tuli temagi Kaja majutusvõimalusi uurima. Perenaine pakkus vägilasele esmalt Adele kiikuvat voodit, ent sumomaadleja eelistas siiski kuningliku suuruse ja kardinatega aset.

“Siiani on kõik mu külalised rahule jäänud,” rõõmustab Kaja. “Mõned paarikesed on hiljem tunnistanud, et nad on meie juures ööbimise järel beebiootele jäänud. Seega – meil on vedanud, sest meil on viljakust soodustav keskkond!”