Michelangelo Merisi, kelle kunstnikunimeks oli Caravaggio, maalis selle tõenäoliselt aastatel 1604-1605 Roomas. Teos on väga heas seisukorras hoolimata sellest, et vedeles arvatavalt 150 aastat pööningul.

"Igal kunstnikul on oma käekiri ning Caravaggio "kirjakonksud" on sellele maalil olemas. Mitte kõik, aga väga paljud neist - piisav hulk, et olla kindel, et tegemist on just tema tööga," ütles kunstiekspert Eric Turgin eile Reutersile.

Sellest, et nende maja pööningul võib midagi nii haruldast peituda, polnud majaomanikel õrna aimugi. Katuseleket uurima minnes pidid nad lahti murdma ukse, mida nad varem kunagi avanud polnud. Ja selle ukse taga pilt oligi. "Täiesti uskumatu lugu!" on Turgin siiani imestunud.

Kunstiteose väartuseks võib Eric Turgini arvates olla 120 miljonit eurot.

Prantsuse võimud on selle riigist väljaviimise keelanud, sest "teosel, mille autoriks on Caravaggio, on suur kunstiline väärtus".


Michelangelo Merisi da Caravaggio (29. september 1571 – 18. juuli 1610) oli Itaalia maalikunstnik.

Lihtrahva hulgast pärit Michelangelo Caravaggio oli tuntud oma sünnikoha, Milano lähedal asuva Caravaggio küla järgi. Tema elu oli keeruline, täis tülisid ja vangisistumisi. Kakluste käigus tappis ta vähemalt ühe inimese, seejärel paavsti kohtu eest põgenedes eksles ringi Itaalias ja sattus pidevalt konfliktidesse.

Tema barokkstiilis piibli– ja mütoloogiaainelistel maalidel on tegelasteks lihtrahvas igapäevases elus. Ta kasutas uut kompositsioonivõtet, kus tegelased ei poseeri, nende asendid mõjuvad juhusliku mitte otsituna. Kujutatavad ei ole näoga vaataja poole suunatud, nagu varasemas kunstis tavaks. Caravaggiot tuntakse barokkmaali naturalistliku suuna rajajana (vastukaaluks ja võistlejaks sellele oli barokis ka idealistlik suund).

Caravaggio valgusekäsitlus mõjutas kogu Euroopa 17. sajandi maalikunsti. Kujutise muudab dramaatiliseks ja ruumiliseks nn heletumedus. Valgus on maalidel suunatud ülevalt vasakult kompositsiooni keskmesse. Sellist valgust nimetatakse keldriluugivalguseks.

Michelangelo da Caravaggio sai kuulsaks juba oma eluajal. Ta oli esimene ja parim itaalia meister, kelle loomingus oli peategelaseks lihtrahvas, kuigi Caravaggio maalis põhiliselt usuteemalisi pilte. Pühakute tarvis poseerisid talle kõige tavalisemad inimesed, ta kujutas piiblilugusid nii, nagu toimuksid need kõrvaltänavas. Kristus vaidleb Caravaggio piltidel talupoegadega nagu võrdväärsega ja me tunneme ta vaevu teiste hulgast ära.

Kuulsaks ei teinud kunstnikku mitte niivõrd pühakute deheroiseerimine, vaid äärmuslik realism, millega ta käsitles nii inimesi (vanadust, soonilisi käsivarsi, musti jalgu, katkisi riideid) kui ka materiaalseid esemeid. Nende reaalsus oli lausa kombatav: mahlased puuviljad ahvatlesid sööma, savikruuside krobeline pind oli tajutav jne. Caravaggiost kujunes väljapaistev natüürmordi meister. Kui naturalism oli omane Caravaggiole ja tema koolkonnale, siis Caravaggio maalide teised jooned – tume taust, millel helendusid figuurid, ja harjumatud, rõhutatult juhuslikud poosid – said tunnuslikuks barokile laiemalt.

Allikas: Wikipedia