Eesti kinnisvaraturul tehti 2017. aastal kokku 63 115 tehingut – arvesse on võetud kõik võõrandamistehingud, milleks on ost-müük, kinkimine, vahetamine ja muud tehingud. Tehingute koguarv kasvas aastaga ligi üheksa protsenti. Veidi üle 55 protsendi ostu-müügitehingutest toimus korteriomanditega.

Korteriomandite (eluruumide) ostu-müügitehingute arv kasvas 2017. aastal võrreldes eelmise aastaga 8,2 protsenti, kuid tehingute koguväärtus tõusis lausa 16,5 protsenti.

„Korteritehingute koguväärtuse suurt kasvu ja mõne asumi hinnahüppeid selgitab uute korterite kõrge osakaal. Korterite mediaanhinnad erinevad Eesti asulates palju, kõrgeima ja madalaima mediaanhinna vahe ulatub kümnetesse kordadesse,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits ning tõi näite: „Kui Tallinnas oli korteri ruutmeetri mediaanhind 1 681 eurot, siis Valgas oli see 126 eurot.“

Hoonestamata elamumaa mediaanhinnad varieerusid 2017. aastal maakondade lõikes oluliselt, olles 0,5 €/m² Järva maakonnas ning 21€/m² Harju maakonnas.

Haritava maa turusektoris olid hinnatuimad Jõgeva, Järva ning Põlva maakonna põllumaad, kus hektari mediaanhind oli kõrgeim – 3 300 kuni 3 400 eurot. Metsamaad olid suurima hektari mediaanhinnaga Võru ning Valga maakonnas, vastavalt 4 904 ja 3 760 eurot.

Kinnisvaraturg oli aktiivseim Harju maakonnas, kus toimus 43 protsenti kõikidest tehingutest, moodustades kõigi 2017. aasta tehingute koguväärtusest 68 protsenti. Harju maakonnas toimus 2017. aastal 54,6 protsenti kõikidest korterite ostu-müügitehingutest.

Tehinguaktiivsuselt järgnesid Tartu maakond 11,6 protsendi, Ida-Viru maakond 9,9 protsendi, Pärnu maakond 6 protsendi ning Lääne-Viru maakond 4,1 protsendiga. Ülejäänud maakondades toimus 2017. aastal korteritega tehinguid vähem kui 2 protsenti kõikidest tehingutest Eestis.

Ülevaatega saad tutvuda SIIN.