Valguse- ja veemängud Koluvere lossis
Nii helge ja valge pole Koluvere ruumides vist kunagi olnud kui praegu. Selle rokokoolossi sisemust, milleks rüütlilinnust esifassaadile lisatud sammasrõdu ja üle kahe korruse ulatuva talveaiaga XVIII sajandi keskel muuta püüti, pole ju ükski mäletaja oma ihusilmaga näinud.
XIX sajandi lõpul tehtud fotodelt paistab, et kõrgete lagedega esindusruumidel olid siis nagu nüüdki valged seinad. Pärast 1840. aasta põlengut neogooti stiilis kujundatud toad said suured teravkaarsed ukse- ja aknaavad, ruumid olid aga tihedalt tuubil detailiküllast historitsistlikku mööblit, raskust lisasid vaateile ka hiigellühtrid ja tumedad uksed.
Eelmiselgi aastasajal veel mitu korda põlenud loss sai noortekoloonia ja hooldekodu päevil iga ümberehitusega ikka vaheseinu juurde, hoone oli siis sünge ja pime. Kui Maakodu 2001. aastal Koluvere lossi, kust hoolealused just välja koliti, esimest korda tutvustas, olime ruumijäädvustustega lausa hädas – natuke valgust saime piltidele ainult ümaras suurtükitornis olnud kabelis ja päevakeskuses.
Väljast on Liivi jõe saarel kõrguv ja umbes viiehektarise veepeegliga ümbritsetud piiskopiloss-vesilinnus aga nii ainulaadne ja võimas, et pani toona juba pealkirjaski muretsema: „Mis saab Koluvere lossist?“ (vt MK 2001. aasta septembrinumber).
Erilise arhitektuurimälestise müük erutas neidki, kel polnud ilmaski kavas lossiomanikuks hakata. Koluvere seisis mitu aastat tühjalt, 2005. aasta lõpul korraldatud enampakkumisel oli viis osalejat. 11 miljoni krooniga omandas siis 14,48hektarise Auguste kinnistu, kuhu kuuluvad loss, tiik, paisväravad, kaarsild, park jm kinnisvaraga tegelev OÜ Argonfeld.
Ostame ja müüme ajalugu
Koluvere on isegi kirjeldajale väga suur tükk – siinse hoonestuse muutuste kohta on allikais jälgitavaid teateid juba XIV sajandist, kui valmis nelinurkne torn. Eespool osundatud artiklis on lossi ehituslugu tutvustanud arhitekt Tõnis Padu.
Nüüd saan keskenduda olevikule ja omanike tulevikuplaanidele, sest Kullamaa kandi ja Koluvere lossi ajaloo leiate meie parima mõisate tundja Ants Heina 2009. aastal ilmunud raamatust “Koluvere“. Väärikal teosel on ainulaadne sünnilugu – see sai teoks uute omanike tellimusel. Hea eeskuju innustab ehk teisigi vanadest hoonetest võlutud metseene. Eelmisel suvel kuulsimegi, et Heinalt on raamatu tellinud ka Õisu mõisa omanikud.
Mõni erilise arhitektuuriga kaitsealuse hoone omandaja hoiab väga varju, kuigi väikses Eestis ei jää miski saladuseks. Koluvere omanikud pole oma plaane häbenenud. Ants Heinagagi said nad tuttavaks 2006. aasta kevadel, kui tutvustasid oma eesmärke muinsuskaitsjaile jt huvilistele.
Koluveres tehtust rääkisin nüüd Aivar ja Tiina Reivikuga. Arvo ja Marju Oorn – teine OÜ Argonfeldi omanikeringi kuuluv abielupaar – oli parajasti suusapuhkusel.
“Ostsime ja hakkame müüma ühe paiga ajalugu. Selleks et seda tunda ja teistega jagada, oligi põhjalikku raamatut vaja,“ selgitab Aivar Reivik. Suur ajaloohuviline TPIs energeetikuks õppind mees enne lossiostu enda sõnul polnud. 10–15 aastat tagasi käis pere aga vaatamas mitmeid Eesti lagunevaid mõisu, siis ahvatles end uurima ka Tallinna–Virtsu maantee veeres paiknev Koluvere. Teistest mõisatest meeldivad neile näiteks Kalvi ja Alatskivi, Tiinale on armas ka Maardu mõis, mille kunagises teenijatemajas elasid tema vanavanemad.
„Puhkusereisidel külastasime Euroopa kauneid losse ja peatusime ideid otsides lossihotellides, minul neist isu täis ei saanud. Mäletan, et kord Šotimaal palus poeg, kas võiks ühegi lossi vahele jätta. Kui aga Aivar ütles, et Argonfeld ostab Koluvere lossi, siis võttis see minu küll tummaks – see on nii eriline paik,“ meenutab Tiina Reivik.
Volta meeste karmavõlg
Kas Koluvere, kus kõike tohib teha ainult kooskõlas rangete kaitsenõuetega, ei tundunud liiga suur koorem?
Aivar Reivik ütleb, et pärast Volta tehase keerukat erastamist ei hirmuta teda ükski ettevõtmine. „Tagantjärele oleme ostuga rahul ega kahetse siia kulutatud aega ja raha. Üks harrastus võiks ju olla. Naljaga pooleks öeldult teenime siin tasa Volta meeste karmavõlga. 1905. aastal läkisid töölissalgad Volta vilega mõisaid põletama. Ka Koluvere lossile ja viinavabrikule pandi siis tuli otsa. Heina raamatus on isegi foto – mehed poseerivad põlenud lossi ees uhkelt. 100 aastat hiljem võtsime lossil jälle katuse maha ja hakkasime hotelli tegema,“ selgitab ta.
Kaks esimest aastat kulusid projektidele ja hoonest nõukaaegseid lisandusi lammutades. Projekte on kokku vähemalt kaks meetrit – neid on ju vaja olnud nii uue kivikatuse tuulelippude kui keldrikuivenduse tarvis, ja loend, kes siia midagi tegi, jääb ära, sest see kataks ise mitu lehekülge.
Eelmisel suvel valminud restorani saalis juttu ajades jääb kõrvu, et kuigi kõik tööd ei ole lossis kohe soovitult välja tulnud, ei laida Reivikud kedagi – nad ainult kiidavad oma häid abilisi. Näiteks 40 aastat Koluveres elanud lossivalitsejat Kuno Vaeva, sisekujundaja Ivi Pihot ja nelja kohalikku meest, kes siin praegu iga päev ehitamas.
Kolm aastat tagasi läks asi huvitavamaks, siis sai hakata ruume justkui uuesti looma. Enne tehti ära hulk tööd, mida valminult ei märkagi: kaarsilla remont ja tiigipuhastus, ümbruse drenaaž, hoone korralik ventilatsioon, põrandate alla paigutatud drenaaž ja küttetorustik jne. Mitme töö jaoks on siin taotletud ja ka saadud veidi toetust, mis tänaseks moodustab umbes 10% siiani tehtud investeeringutest.
MÄRTSINUMBER 2013
- KEVADINE KÖÖGI ERI
- Kuue köögi nipid ja mõnusad maitsed
- Ilusad tomatitaimed aknalaualt
- Kirglik taimekoguja Viivi Lepik
- Ööbiku gastronoomiatalu
- Külas Koluvere lossis
- Lihaveised võsatõrjel
TELLIDES SOODSAM
Hind kauplustes 2,90 € / number.
Hind aastatellijale vaid 2,10 € kuus.
Hinnavõit tellijale kuni 9,60 € aastas.
TELLI MAAKODU SIIT »
Hinnad 2013. a märtsi seisuga.
