Varakevadine sulalumi on ohtlik mitte ainult katusele, vaid kogu hoonele


jääpurikad, jääpurikas
Foto: Shutterstock

Varakevadele iseloomulikud vahelduvad temperatuurid ja ilmastikuolud muudavad katustele kogunenud lume raskeks ja vesiseks ja see seab tõsiselt ohtu katusekonstruktsioonid, majafassaadi ja siseviimistluse.

Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gildeni sõnul loodavad inimesed kevade lähenedes ilmataadi lahkusele ega pea vajalikuks lumekoristusega tegelemist. Küll aga on just sulailm, vihm ja lörts need, mis lumekoormust võivad mitmekordistada ning suured kahjunumbrid on tõestuseks, et kevadine sula võib majadele õnnetult lõppeda.

„Tihti imbub kevadine lumesulamisvesi läbi konstruktsioonide ja kahjustab sellega siseviimistlust. Hullemal juhul pääseb vesi aga konstruktsioonide vahele ja teeb korralikult kahju puitkonstruktsioonile. Meie varasemate aastate kogemus näitab, et sulamisvee põhjustatud siseviimistluse kahju suurus on keskmiselt 3000 eurot. Tõsised konstruktsioonikahjud aga ulatuvad üle 20 000 euro. Kokkuvõttes sõltub paljugi talvest, hoone ehituslikust kvaliteedist ja sellest, kuidas vesi majja imbub. Olulist rolli mängib ka see, mis hetkel kahju märgatakse,“ rääkis Gilden sulalume põhjustatud kahjudest.

Õigeaegne lumetõrje päästab halvimast

Kindlustaja sõnul kujutab eramajadele, suvilatele ja väiksematele kõrvalhoonetele raskeks muutunud sulalumi nõnda suurt ohtu, et võib lõppeda katusekonstruktsiooni purunemisega. Levinud on ka olukorrad, kus talvise tuisuga on lumi pööningule pääsenud ning sulades põhjustanud veekahjusid kogu majale. Hullemal juhul võib talveks hooleta jäetud vanadele suvilatele ja kõrvalhoonetele aga lumevaip lausa kokkuvarisemisega lõppeda.

Seotud lood:

„Isegi, kui lumekogus ei paista ohtlikuna, on majaomaniku või -haldaja kohustuseks vältida lumemassi kogunemist katustele. Õnnetuse vältimiseks on kõige targem katus õigeaegselt lumest puhastada iseseisvalt või spetsialisti abiga. Koristustööd on kindlasti soodsamad, kui õnnetuse tagajärjel kahjude likvideerimine,“ selgitas Gilden.

Majafassaadile on kurja juureks aga sügisel puhastamata jäetud vihmaveerennid ja torustik, mis võivad sulailmaga põhjustada pidevat vee pritsimist fassaadile. Kui see siis vahelduvate temperatuuridega sulab ja jälle külmub, võib lõpuks krohvitud fassaad lagunema hakata.
Kindlasti tuleks ka talveunes suvilat või maamaja käia suuremate ilmamuutuste järel vaatamas, et kevadel ootaks ees kahjudeta vara ning saaks murevabalt aiarõõme nautima asuda.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare