1871. aastal omandas mõisa Karl von Hunnius. Hunniustele kuulus mõisasüda 1939. aastani.

Tõenäoliselt 14.–15. sajandil rajati mõisakeskusse vasallilinnus, mis sai ilmselt Liivi sõjas kannatada. 17. sajandi alguses ehitati linnus ümber renessanss-stiilis kahekorruseliseks mõisahooneks, säilitades siiski hoone keskaegse mahu ja kuju. Härrastemajale lisati ka kolm renessanssportaali.

Lõvimaskarooniga kaunistatud peaportaal asus hoone fassaadil, kaks väiksemat siseportaali asusid vestibüüli külgseintes. 18. sajandil lisati peahoonele pikad ühekorruselised tiibhooned.

Teise maailmasõja järel kuulus mõisakompleks Nõukogude sõjaväele. 1993. aasta tulekahju järel jäi peahoone varemeisse, külgtiivad olid seda olnud juba varem. 2001–2002 olid hoone tagaküljel suured varingud. 2000. aastal purustasid vandaalid peaportaali lõvimaskarooni ning 2002 murti välja ja varastati külgportaalid.

Mõisal on ka kõrvalhoone, mis on osaliselt säilinud.

Praegu kuulub mõis ühele Haapsalu perele, kes on alustanud varemete ümbruse korrastamist.