VIDEO | Halud tuleb ahjus süüdata pealtpoolt. Miks?

 (5)
Kamina kütmine
Foto: Andres Putting

Kas tead, et valesti kütmine raiskab puid, annab vähem sooja ja saastab keskkonda? Õhusaaste mõjub ka tervisele halvasti, põhjustades hingamisteede, südame-veresoonkonna-, maksa- ja vere- ning kopsuhaigusi. Kuidas aga kütta ahju õigesti?

Kütmisel kasuta alati kuiva puitu

Küttepuid, mille niiskusesisaldus on üle 20%, ei loeta ahjus põletamiseks piisavalt kuivaks. Küttepuud kuivavad sõltuvalt puuliigist vähemalt aasta. Niisked puud ei sütti ahjus korralikult ning süttimisfaas venib märksa pikemaks – see omakorda suurendab märgatavalt vingugaasi ja peenosakeste arvukust õhus.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ahjulaboris on katsetega tõestatud, et märga halupuitu kuiva asemel kasutades on peenosakeste heitkogused üle 2-3 korra kõrgemad. Otseselt vähki tekitavate ühendite osas on heitkoguste erinevused niisket puitu kasutades veelgi suuremad, olles kohati isegi kuni kümme korda kõrgemad.

Taga tulele piisav õhu juurdepääs

Tuld süüdates hoia ahjuuks avatud ning ava kõik õhu juurdevoolu klapid. Hapnik mõjutab otseselt kütuse põlemisprotsessi ning selle kaudu ka tekkivaid saasteaineid ja nende heitkoguste suurust. Sellest, kuidas õhk tulele juurde pääseb, võivad tulemused optimaalse vs mitteoptimaalse töörežiimi vahel erineda kordades.

Süüta tuli pealtpoolt

Nii ei jahuta pealmised halud leeki maha ega kulu lisaenergiat puidu soojendamiseks ja kuivatamiseks. Kui tuli liigub ülalt alla saab põlemisprotsess alata stabiilsemalt. Ka on tekkivate saasteainete heitkogused oluliselt madalamad ja kütmisest saadav kasutegur suurem.

Prügi koht ei ole ahjus

Seotud lood:

Prügi põletamisega sead ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervise. Olenevalt põletatavast jäätmematerjalist, võib vähki tekitavaid ühendeid tekkida sadu ja isegi tuhandeid kordi rohkem kui puhast puitu põletades.

Lase kütteseadmeid regulaarselt hooldada

Vähemalt kord aastas lase korstnapühkijal puhastada korsten ja küttekolded. Ahju ja selle lõõristiku korrashoid tagab piisava tõmbe, mis mõjutab otseselt põlemisprotsessi. Kui kütmise ajal tuleb korstnast valget suitsu, on kütmisega kõik korras.

Korstna või kolde puhastamisel ära kasuta keemilisi vahendeid

Metallsoolasid sisaldavate keemiliste vahendite põlemisel tekivad dioksiinid, mis on vähki tekitavad ühendid.

Keskkonnaministeerium korraldas koostöös Päästeameti, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskusega ja MTÜ Eesti Pottseppadega ahjukütmise õppepäeva, selleks et alanud kütmishooaeg mööduks turvaliselt ja keskkonnasäästlikumalt. Kahes erinevas ahjus süüdati tuli ning demonstreeriti erinevaid süütamisviise, kütmistehnikaid, selgitati põlemisprotsessi olemust ja mõõdeti sellega kaasnevaid heitkoguseid.

Vaata videokokkuvõtet:

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare