Vihmaveesüsteem hoiab maja tervist. Vaata, kuidas!
Maja külge kinnituv vihmaveesüsteem koosneb räästasse paigaldatud horisontaalrennidest ja nn allatulekust – torudest-põlvedest. Vihmaveetorude läbimõõt ja allatulekukohtade arv sõltub hoone katuse pindalast ja kujust. Ka suurima vihmasaju korral peab kogu vesi renne mööda alla saama, ja kui palju allajookse peaks katusele tegema, oskavad soovitada tootjad ning katusemeistrid. Allatulekud peaks tavaoludes paiknema võimalikult võrdsete vahemaade tagant. Sileda ja lihtsama katuse puhul on soovituslik teha üks allajooks maksimaalselt 100 m² katusepinna kohta. Keerukama kujuga katuste (kelpkatused, hulgaliselt väljaehitusi) korral tihedamalt.
Väga veerohketes sõlmedes, nt neelukohtades, tuleks kasutada lehtreid ja kindlasti on soovitatav teha samasse kohta ka allajooks. See välistaks massiivsed ülejooksud neeludest suurvee korral.
Millist valida?
Vihmaveesüsteemid erinevad pealtnäha peamiselt kujult – pakutakse nii ümaraid kui ka kandilisi. Valik nende kahe vahel sõltub peamiselt isiklikust maitsest ja sobivusest hoonega, paigalduses või veevoolus erinevusi ei ole. Võib küll kohata selgitust, et vesi voolab paremini ümaras rennis ja selle põhjas pole ka teravaid nurki, millesse sodi koguneks, kuid tegelikult pole kummagi renni kuju puhul hooldamisest pääsu.
Sõltuvalt puude hulgast hoone läheduses koguvad rennid end üsnagi kiirelt lehti või okkaid täis. Seetõttu oleks esimene soovitus heita regulaarselt pilk rennidesse ja vajadusel sealt praht eemaldada.
Lehesodi püüdmiseks paigaldatakse ka spetsiaalseid võrke, kuid see võib mõnikord olukorda halvendada: sodi hakkab kogunema võrgu peale, see ei lase enam vett läbi ja renn kaotab oma mõtte.
Paraja paksusega materjal
Välimusest olulisemaks tuleb pidada kasutatud materjale ja nende omadusi. Valdavalt toodetakse renne-torusid 0,55–0,60 mm paksusest tsingitud terasplekist. Mida tummisem materjal, seda vormipüsivamad on tooted. Õhemast materjalist renni puhul on oht, et see venib lumekoormuse all välja. Seda ei tohiks siiski juhtuda, kui rennikinnitid on paigaldatud tootja juhendite kohaselt – 0,55 mm materjalist rennile tuleks rennikonksud paigaldada mitte enam kui 80 cm sammuga, 0,6 mm materjalile piisab meetrisest sammust.
Torude puhul materjali paksus nii oluline ei ole. Siiski, vahel on ühiskondlikel hoonetel ja kortermajadel vajalik vandaalikindlus, selleks tuleks paigaldada esimese korruse ulatuses torule 2 mm paksusest terasest turvatorud.
Materjali pinnakate on tähtis
Vihmaveesüsteemi materjal peab olema korrosiooni eest kaitstud nii renni seest kui väljast.
Sisemise pinna kaitse on isegi olulisem, sest peamine vee “rünnak” toimub ju ikka rennide-torude sees.
Eesti turul pakutakse üldiselt kahepoolselt kaetud vihmaveesüsteeme. Värvitoone on valida u 25, mis võimaldab leida sobiva igasuguse katusekatte juurde, olgu see siis eterniit-, kivi- või laastkatus, teraskatustest rääkimata.
