Uudse saunatüübi väljamõtlejad panid sellele nimeks iglusaun. “Kuju järgi sai pandud. Multikates on iglud täpselt samasuguse kujuga. Tundus, et see nimi võiks sobida, ja nii jäigi,” selgitab sauna disaininud Siim Enders.

Iglukujulise ümaruse sai saun aga just leilimõnu pärast. Siim kinnitab, et nurkadeta saunas jagub leili tõesti kõigile ühtlaselt. Õige kujuga maja saamiseks tuli valmis ehitada mitu prototüüpi.
“Kui idee käärima hakkas, sai kohe tehtud esimene prototüüp, aga see polnud veel õige. Niikaua pusisin, kuni leidsin õige vormi. Ja selle puhul tundus laastude kasutamine ainuvõimalik variant, katta on ju vaja kumerat pinda. Lisaks näeb laastudega kaetud majake väga efektne välja.”

Iglusaunake kasvab ja täieneb

Et iglu seostub esmalt pigem külma kui kuumaga, küsivat ka saunahuvilised kõigepealt, kuidas saun soojaks läheb.

“Soojaga probleeme ei ole. Kevadel-suvel kulub kivide kuumaksajamiseks umbes pool tundi, talvel läheb tund. Proovisime 20kraadise külmaga ja saime lõpuks isegi 120 kraadi sisse. Samas hoiab hingav puit leili mõnusalt niiske,” räägib Siim.

Tal endal on kodus nii iglusaun kui ka varasemast ajast Vene saun. Viimase kütmine võtvat nii kaua aega, et kiire elutempo tõttu eelistab Siim käia iglusaunas.

Mullu jaanuaris oli esimene näitamiskõlblik saun valmis ning aprillis suundus osaühingu Creative Wood­works seltskond Tartusse Maamessile.

“See käik lisas julgust, sest inimestele iglusaun meeldis ja hakkasime mõtlema nii müügile kui tootearendusele. “Viimase osas aitavad kaasa kliendid, ehk teisisõnu – tuleb tegelda sellega, mida inimesed tahavad.”

Kui esimene iglusaun kujutas endast 2–3meetrise läbimõõduga leiliruumi, siis nüüdseks on juba valmis saanud esimesed riietus- ja pesuruumiga saunad.

“Algul ütlesime, et meie sauna mahub korraga leili võtma kas kuus väikest naist või neli suurt meest. Varsti tuli tagasiside, et tahaks väikest õllejoomise kohta ka. Nii tekkis riietusruum. Aga siis hakkasid naised rääkima, et tahaks ikka pesta ka. Et kõik need soovid kuidagi ära lahendada, tuli disainida piklik variant. Laiemaks sauna enam teha ei saa, muidu pole võimalik transportida,” räägib Siim.

Et vältida koopiate turuletulekut, on firma kõikide toodete disaini kohta võtnud patendi. Lisaks võib soovija tellida endale ka ümmarguse iglukemmergu.

Huvilisi leidub ka piiri taga

Tulekul on pikliku kujuga kämpingumajad, mis on suurt huvi äratanud juba Prantsusmaalgi.

Iglusauna karkassi katmiseks kulub üle 2500 puidust laastu. Paika sobitatakse need mõistagi käsitsi ja vajadusel tahutakse kirvega üle. Katusele lähevad kuuselaastud, seespool on traditsiooni kohaselt kasutatud haavapuud. Keristele on sisse pressitud saunavaimu kujutav logo.

Siimu sõnul on eestlased iglusauna hästi vastu võtnud. “Eestlased on võrreldes muude eurooplastega tegelikult üsna uuendusmeelsed, laastkatus seostub ikkagi kohaliku kultuuriga. Soomes vaadatakse, et jube lahe idee, aga ostmise suhtes ollakse ettevaatlikumad ja pikaldasemad. Samas jälle ostavad soomlased kõige parema meelega meie esimest väikest sauna, sest Soomes on saun enamasti kas järve või mere kaldal ja saab otse vette hüpata. Eestlased aga eelistavad pigem suuremat, pesuruumiga sauna.”

Iglusaunu võib juba kohata lisaks Eestile ja Soomele ka Rootsis, Norras, Leedus, Poolas, Tšehhis, Prantsusmaal ja Saksamaal. Just Saksamaa olevat praegu kiirelt areneva saunakultuuriga piirkond.

Kolga-Jaani vald andis osaühingule Creative Woodworks aasta ettevõtja tiitli. Nii Siim Enders kui turunduse ja müügiga tegelevad Priit Laur ja Priit Kallas on siitkandist pärit. “Isegi kui tootmine peaks sedavõrd laienema, et praegune rendipind meile kitsaks jääb, ei kavatse me Võrtsjärve kandist ära minna. See on kindel,” ütleb Siim.

Tartu–Viljandi maanteel Võrtsjärve lähistele jõudes peaks silma jääma ka reklaamiks tee äärde püsti pandud tilluke iglu. Kui saunavaimud uuele saunale endiselt hea pilguga vaatavad, võib iglust saada piirkonna uus sümbol.

Uut tüüpi saunad valmivad Kolga-Jaani vallas Võrtsjärve lähistel.