FOTOD | Mis ühendab Venemaa tsaar Peeter I ja maitsetaimepeenraid? Vaata järele!



Strelna Peeter I köögiviljaaed peet lehtkapsas lauk Allium
Peeter I köögiviljaaed Strelnas: peet, lehtkapsas, lauk.Foto: Jaan Mettik

Aianduse ajalugu ei tehta sugugi alati võimsates parkides maastikku kujundades või eksootilisi ilutaimi kasvatades. Vahel on aianduse ajaloo oluline osa ka köögiviljapeenar ja mesitaru.

Kõik, kes on vähegi Peterburis käinud, teavad linna külje all olevat Peterhoffi – Peeter I rajatud unistuste lossikompleksi. See on oma lugematute purskkaevude, pügatud puude ja põõsaste ning paviljonide ja paleedega kogu Venemaa isevalitseja vääriline imedemaa.

Peterburist kaugele ei jää ka Strelna, mida teatakse märksa vähem.

Kroonlinna ehitamise aastatel pidi Peeter I sageli sõitma Peterburist otse sinna, et uue linna ehitusel silma peal hoida. Et tsaaril oleks välitingimustes mugav, ehitati talle Soome lahe äärde Strelnasse majake. Kuna tegemist oli ikkagi tsaari majakesega, tuli sedagi ehitist nimetada paleeks.

Mõneti annab see välipalee lossi mõõdu välja küll, olgugi et võlgneb selle eest tänu eelkõige oskuslikult valitud asukohale.

Sisuliselt on Peeter I välipalee siiski üsna tagasihoidlik puitehitis, mida on suudetud säilitada läbi sajandite üsna autentsel kujul, ehkki hoonet on tervelt kolm korda uuesti ehitatud. Esimest korda tegi seda Bartolomeo Rastrelli 1750. aastatel. Siis lammutati palee renoveerimise ­käigus maatasa, aga ehitati hiljem samasugusena uuesti üles. 1740. aastatel mõtles Rastrelli välja ka Peetri välipaleed ümbritsevad lille­peenrad.

Seotud lood:

Ajaloolise tava järgi õitsevad seal siiani peamiselt sibullilled: kevadel krookused ja tulbid-nartsissid, suvel liiliad, begooniad ja iirised ning sügisel daaliad ja astrid. Peenarde keskel ­kõrguvad keraamilised vaasid, milles kasvavad eksootilised loorberipuud. Sügisel, kui viljad valmivad, asendatakse eksoodid aedviljaseadetega.

Välipaleed ehitades hakati 1710. aastal selle kõrvale rajama ka aeda, mis pidi varustama palee kööki vajalike puu- ja juurviljadega. Krunt jaotati kaheks ning selle lääneosas kasvatati köögi- ja lääneosas puuvilju.

Oma ajas – XVIII sajandil – oli tegu tõeliselt revolutsioonilise aiaga. Hollandlaste eeskujul kasvatati peenardel läbisegi nii köögivilju kui ka maitsetaimi ja sellepärast nimetatakse sellist aiakujundust Venemaal siiani hollandipäraseks.

Loe veel

Hollandipärasel aiale on omased ka spetsiaalsed ravim- ja maitsetaimepeenrad. Peetri ajal kasvatati neil maitsetaimedest münte ja liivateed, majoraani, melissi, leeskputke, basiilikut, koriandrit, sellerit ja peterselli, ravimtaimedest aga palderjani, veiste-südamerohtu, naistepuna, raudrohtu, teelehte ja salveid.

Tänapäeval on aedviljad Strelna mõisa peamisi tõmbenumbreid, samuti oli see Peeter I valitsusajal. Kutsume sind seda ilu vaatama.

Maakodu Peterburi reisi kavaga saad tutvuda SIIN.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare