Lokkavad aiad Inglismaa troopikas

 (1)

Lokkavad aiad Inglismaa troopikas
St. Michael’s Mount on mõõna ajal poolsaar, tõusu ajal saar.Foto: Shutterstock

Cornwall on Suurbritannia kõige soojem ning päikeselisem piirkond. Leebe kliima laseb kasvatada siin taimi pea kõigist maailma nurkadest ning mitmekesine reljeef on võimaldanud kujundada uskumatult fantaasiaküllaseid aedu.

Nagu ikka, algavad kõige põnevamad reisid Tallinna Lennujaamast ja 14. augustil peame end Inglismaale minekuks juba õige varakult reisivalmis seadma. Lennuk Helsingisse, kust me edasi Londonisse lendame, stardib hommikul kell kuus. Seega peaks lennujaamas olema hiljemalt kell viis hommikul. Varane start tähendab aga ka seda, et Londonis oleme juba kl 9.10.

Selleks et jõuda tõotatud maale Cornwalli, ootab meid ees veel bussiõit. Õnneks jääb teele mitmeid vaatamisväärsusi, näiteks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv legendaarne Stonehenge ja katedraalilinn Salisbury. See asutati juba 1220. aastal ning seal asub Suurbritannia kõrgeima torniga (130 m) katedraal.

Aed kangrutele

Esimesse päeva mahub loomulikult ka aed – Kilver Court Gardens. Kuigi külastajatele avati see alles hiljuti, rajas tööstur Ernest Jardine aia juba üle saja aasta tagasi. Tema eesmärk oli luua oma tekstiilitööstuse töötajatele inspireeriv keskkond. Tõeliseks iluaiaks muutus see paik läinud sajandi kuuekümnendatel ning oma praeguse näo sai aed Kilver Courti disainiküla omaniku Roger Sauli eestvedamisel.

Seotud lood:

Kilver Court Gardensi tõmbenumbrid on eelkõige George White­leggi kujundatud kiviktaimla, mis kunagi võitis Chelsea lillenäitusel kuldmedali; suurejooneline parter, loodussõbralik köögiviljaaed ning Inglise aedadele nii omased lopsakad püsilillepeenrad. Eriti unikaalseks teeb selle aia aga liiklus – ilu ja lopsakuse taustaks on Charltoni viadukt. Need, kes aiandusest suurt ei hooli, võivad oma aja sisustada disanikülas. Näiteks on selles taastatud ka enam kui sajandi vanune tekstiilitehas ning loomulikult ka kohvikud ja müügipaigad.

Esimesel päeval jääme õhtule ülikoolilinnas Exeteris.

Nõmmelt aiamajja ja lossi

Reisi teisel päeval, 15. augustil, sõidame mööda Arthur Conan-Doyle’i kuulsa Baskerville’ide koera kodust. Meie teele jääb tõeliselt unikaalse loodusega Dartmoor oma rabade ja kanarbikunõmmedega. See on 625 km² suurune piirkond, kus aluspõhi koosneb graniidist, mida katavad turbalademed. Lisaks unikaalsele loodusele on Dartmoor oluline ka ­kultuurilooliselt – seal on kõige tihedamalt arheoloogilisi mälestusmärke terves Euroopas.

Loe veel

Kui me Dartmooris koera lõugade vahele ei satu, peaksime teisel päeval jõudma ka Aiamajja. The Garden House püsib oma kohal juba 1945. aastast, mil kirglik kollektsionäär Lionel Fortescue alustas aia rajamist XVI sajandist pärineva Bucklandi kloostri varemetele. Just need vanad müürid annavadki The Garden House’ile tema unikaalsuse ning lisaks rõhutavad kõik aias käinud aia rajajate ja hooldajate erakordset oskust nutikalt ära kasutada ümbritsevale maastikule avanevaid imelisi vaateid.

Meie külaskäigu ajal peaks The Garden House’is kõige kaunimad olema Lõuna-Aafrika taimedega täidetud ala ning selle kõrval asuv nn karjääriaed. See on paik, kuhu kivirünkade vahele sobitatud kiviroosikuid, liivateesid ning teisi kuivalembeseid taimeliike. Kogu ala ümbritseb tiikidesõõr.

Päeva lõpetame paigas nimega Lanhydrock House and Garden. See on XVII sajandist pärinev kauni aiaga majade kompleks. Kuigi Lanhydrock House on väga muljetavaldav, pole enamik ehitistest kuigi vanad. 1881. aastal oli mõisas tõsine tulekahju ning seejärel ehitati loss taas üles kui jõukas ja moodne viktoriaanlik maakodu.

Lossikompleksi ümbritseva aia põhiplaan pandi paika 1857. aastal, kuid enamik sellest valmis mõnevõrra hiljem. Õnneks on kõik hilisemad kujundus- ja täiendustööd tehtud suure pieteeditundega. Vaatamata sellele, et aias pole palju taimi, mis on vanemad kui 70 aastat, on Lanhydrockis säilinud endisaegne suursugune õhkkond. Aia peamised tõmbenumbrid on värvikad parterid ning mitmekesine maastikupark.

Teise päeva õhtuks jõuame ööbima Falmouthi – linn, mille 1540. aastal asutas Henry VIII. See linnake on tänapäeval tuntud eelkõige Lääne-Euroopa sügavaima sadama poolest. Falmouthis veedame ka oma ülejäänud Cornwalli ööd.

Sõit troopikasse

Reisi kolmandal päeval võivad soovijad lennukiga sõita suurelt saarelt väikesele. Nimelt saab reisida Lucy ja Robert Dorrien-Smithile kuuluvale Tresco saarele – suuruselt teisele Scilly saarestikus. See asub umbes 45 km kaugusel Cornwalli edelatipust ning on Suurbritannia kõige soojem ja päikeselisem paik.

Peapõhjus, miks me Trescole suundume, on maailmakuulus Tresco Abbey Garden. Selle rajamist alustas 1830. aastal Augustus Smith ning tänapäevaks on sellest kujunenud enam kui 20 000 taimega aed. Aia kuivadel päikeselistel terrassidel tunnevad end eriti koduselt taimed Austraaliast, Uus-Meremaalt ning isegi Brasiiliast. Hea näide on puuks sirgunud kõrge araukaaria (Araucaria heterophylla) – kõige põhjapoolsem oma liigi esindaja avamaal.

Lisaks aiale on Trescol veel teinegi vaatamisväärsus – Valhalla muuseum. Sinna on kogutud enam kui 30 saare lähedal uppunud laeva käilakujud.

Need, kes lennureisi ette võtta ei taha, võivad lähemat tutvust sobitada Falmouthiga. Ajaleht The Sunday Times valis selle linna paremuselt neljandaks elupaigaks Inglismaal.

Aedu ja parke jagub ka siin ning kolm neist on küllalt tuntud. Fox Rosehill Gardens on subtroopiline aed, mille Teise maailmasõja lõpuaastail avas üldsusele paiga rajanud Foxide pere. Sinna on kogutud taimi nii Austraaliast, Uus-Meremaalt kui Lõuna-Ameerikast ning paljud nendest pärinevad otse Kew botaanikaaia kogudest.

Kimberley Park asutati 1877 ning paistab silma oma paljude sümmeetriliste lillepeenarde poolest. Kuninganna Mary aed rajati 1912. aastal George V abikaasa kroonimise auks ning läbis mõni aasta tagasi suurejoonelise reoveerimise.

Need, kes peavad enam ajaloost, võivad külastada aastatel 1539–1545 ehitatud Pendennise kindlust.

Karjäärist orgu

Pühapäev, 17. august, algab Cornwalli kõige ambitsioonikama projekti külastusega. Selleks on 2001. aastal külastajatele avatud Eden Project.

Selle, esmalt hullumeelsena tundunud mõtte autor on Hollandi päritolu Briti ärimees Tim Smit. Tema tehtud tööde nimekirja kuulub ka Cornwalli kuulsate Heligani aedade taasavastamine ning renoveerimine.

Kompleksi keskmeks on kaks kuppelkasvuhoonet, millest kumbki sisaldab üht bioomi – üks troopilise vihmametsa ja teine vahemerelise kliimaga. Kasvuhooneid ümbritseb põnev maailm iselaadsetest aedadest, mille temaatika varieerub Cornwalli metsikust loodusest köögiviljanduseni ning tolmeldajatele meeldivate taimedeni.

Kuigi sageli nimetatakse Eden Projecti botaanikaaiaks, pole see pühendatud mitte niivõrd taimedele, kui just keskkonnale tervikuna. Selle töötajad püüavad oma tegevusega selgitada pigem looduses valitsevaid seoseid.

Pühapäeva õhtupoolikul siirdume varjatud orgu. Hidden Valley Garden on väike, vaevalt poolteise hektari suurune aed, mis tundub seest suurem kui väljast. Ehkki taimed, mida selles aias kasvatatakse, pärinevad pea kõigist ilmakaartest ning Hidden Valleysse mahuvad muu hulgas ka Jaapani aed ja viljapuuaiad, loetakse aeda eelkõige siiski vahemerelise stiili näiteks.

Meie külaskäigu ajal peaks õiteilu pakkuma eelkõige aia daalia- ja päevalillesortide kollektsioon, mida toetavad Uus-Meremaalt pärinevad arhitektuurse vormiga linaliiliad.

Poolsaare moodi saar

Uus nädal algab Maakodu reisigrupile Cornwalli järjekordse maailmakuulsa vaatamisväärsuse külastamisega. Selleks on St. Michael’s Mount.

Lossi ning seda ümbritseva pargi teeb erakordseks eelkõige ainulaadne asukoht. Mõõna ajal, hommikupoolikuti, on saar emamaaga ühendatud ahta maakitsusega. Tõusu ajal jääb see aga vee alla ning St. Michael’s Mountist saab tõeline kindlussaar.

Alates aastast 1044 asus saarel benediktlaste klooster. XVII sajandi keskpaigast kuulus saar St Aubyni perele ning praegu hooldab seda National Trust. Külastajaid lastakse saarele aprillist oktoobrini, kui ilm lubab.

Esmaspäeva õhtupooliku veedame paigas nimega Trebah Gardens. Kui aedu järjestatakse, kuulub Trebah enamasti maailma 80 parima sekka.

Trebah on paik, kus põimuvad omavahel Vahemere maade ning lõunapoolkera taimed (eri liike ja sorte on u 5000) ning neile lisavad värvi hiiglaslikud puusõnajalad ja palmid. Lõpliku eksootilisuse pitseri annavad aiale aga suured gunnera- ja bambuserühmad.

Umbes 10 ha suurune Trebah Garden rajati 1831 ning selle loojaks oli Charles Fox, kes väidetavalt isiklikult jälgis kõikide puude istutamist. Aia hiilgeajad kestsid 1939. aastani ning seejärel vajus paik unustusse. 1981 ostsid Trebahi (et selles vaikuses oma vanaduspäevi veeta) Tony ja Eira Hibbert. Oma õnneks või õnnetuseks lasksid Hibbertid end veenda aia taastamise vajalikkuses. Nüüd, kui aed taas korda tehtud, on sellest saanud kõike muud kui vaikne paik. Külastajaid käib aastas u 100 000.

Hüvasti Cornwall, tere Devon

Teisipäeva, 19. augustit alustame Corn­walli suurimast asulast – Trurost. See linn on Viljandist veidi suurem ning Cornwalli administratiivne, kaubanduslik ja kultuurikeskus. Kuni XVI sajandini oli Truro eelkõige sadama- ja kaubanduslinn, sealt edasi muutus peamiselt kaevanduslinnaks. Kui mäetööstuse osatähtus XX sajandi esimesel poolel vähenes, ei kaotanud Truro ometi oma tähtsust administratiivkeskusena.

Pärast Trurost lahkumist väljume ka Cornwalli administratiivpiiridest ning jõuame Devonisse. Seal ootab meid üks Briti Kuningliku Aiandusseltsi (RHS) neljast näidisaiast – Rosemoor Garden.

Tegu on küllat noore aiaga, mille lõi Anne Palmer 1959. aastal. Külastajatele avati see 1967 ning 1988 kinkis lady Palmer aia koos seda ümbritseva 13ha maavaldusega kuninglikule aiandusseltsile. Tänapäeval võtab Rosemoor enda alla 26 hekatarit. Kuigi Rosemoor paistab silma mitmekesisuse ning eeskujuliku hoolduse poolest nagu kõik RHSi aiad, on ka siin oma tõmbenumbrid. Nendeks peetakse u 2000 taimega rosaariumi, tarbeaedade kompleksi ning mägitaimede kasvatamiseks mõeldud alpimaju.

Õhtupoolikul on meil võimalik külastada tõelist keskaegset härrastemaja.

Lytes Cary Manori ajalugu ulatub tagasi XIII sajandi lõppu ja XIV sajandi algusesse. Kuigi mõis oli terve XIX sajandi väga halvas seisus, on see XX sajandi algul suure hoolega ja originaalilähedaselt taastatud. Ennistatud on ka häärberit ümbritsenud aed. Praegu annavad seal tooni efektsed pügatud puude read ning kivimüüride ja jugapuuhekkidega eraldatud aiaruumid.

Õhtuks jõuame Bristolisse.

Kolmapäeva hommikupoolikul on meil veel võimalus lähemalt tutvuda Bristoliga ning pärastlõunal alustame sõitu lennujaama. Meie reis Heathrowst läbi Helsingi Tallinnasse väljub kl 18.05 ning Tallinnas peaksime olema 21. augustil kell 00.20.

Telli kohe ajakiri Maakodu ja võida imeline reis suvisesse Peterburi! Loosis kaks reisi!
Tellima!

 

 

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare