Sri Lanka võluv taime- ja loomariik



Sri Lanka võluv taime- ja loomariik
Amherstia (Amherstia nobilis)

Saareriik Sri Lanka on tõeline loodusesõbra paradiis. Mitmekesine kliima ja aastasadu kestnud kaubavahetus muu ilmaga on teinud sealse looduse ülimalt mitmekülgseks.

Amherstiat(Amherstia nobilis) peetakse maailma kauneimaks õitsvaks puuks. Looduslikult kasvab ta Myanmari (endise Birma) troopiliste metsade jõekallastel kuni 10 m kõrguse väheldase puuna. Teda kutsutakse ka Birma uhkuseks.

Kauneima õitsva puu tiitli pälvis sulgjate liitlehtedega amherstia tänu u poole meetri pikkustele õisikutele. Liblikõielise taime õitel ei näi esmapilgul herneõitega midagi ühist olevat: korallpunased kirgaskollase neeluga õied meenutavad pigem orhideesid. Iseäralikud on ka noored rippuvad lehed, mis meenutavad kokkuvolditud bordookarva siidrätikuid.
Amherstia on looduses väga haruldane,avastati ta esmakordselt kloostriaiast (1827). Euroopas jõudis amherstia esmalt Inglismaale. Devonshire’i hertsog nägi 1835. aastal sellest taimest tehtud maali ja saatis oma Chatsworthi mõisa aedniku John Gibsoni kohe Indiasse amherstiat hankima.

Gibson naases 1837. aastal küll pistikutega, kuid need surid. 1939. aastal sai hertsog Ida-India kompanii abil uue taime, mis istutati just talle ehitatud kasvuhoonesse. Puu aga keeldus Inglismaal õitsemast.
Kolmas kord toodi amherstia Euroopasse 1846. Üks taim anti Kew’ botaanikaaeda, teine Briti Kuninglikule Aiandusseltsile ning kolmas Northumberlandi hertsogile Middlesexi. Viimases kohas asi õnnestus, legendaarse Briti aedniku Louis Lawrence’i hoole all puhkes puu 1849. aastal õide. Pärast proua Lawrence'i surma (1854) kaevati taim üles ja viidi Kew’ botaanikaaeda. Seal esitleti õitsvat puud ka kunganna Victoriale.

Loe veel

Kolmandat kolimist ei elanud Euroopa ainus õitsev amherstia kolm aastat hiljem, kui ta vastvalminud palmimajja istutati, siiski üle.
Amherstia on troopilise kliimaga riikides nüüd levinud ilupuu, parasvöötme botaanikaaedades kohtab teda aga harva ja puu õitsemine kasvuhoones on veel erakordsem.
Amherstia sai nime Amhersti krahvinna leedi Sarah Archeri (1762–1838) auks, kes oli abielus Briti diplomaadi krahv William Pitt Amherstiga. Abikaasad olid tulihingelised loodusesõbrad ja looduseuurijate toetajad. Kui krahv oli India kindralkuberner (1823–1828), korjas leedi Sarah maa põhjaosast hulga taimi ja saatis need Euroopasse.
Tänu talle jõudsid Euroopasse näiteks mägi-elulõng (Clematis montana), viinapuulehine ülane (Anemone vitifolia) ja ka üks kauneimaid faasaneid ehk teematfaasan (Chrysolophus amherstiae). Inglise keelt kõnelevates maades on faasani nimeks Lady Amherst’s pheasant.

Ilu ja vastupidavuse pärast on looduses Edela-Hiinas ja Myanmaris elav teemantfaasan introdutseeritud ka Inglismaale, neid kohtab Bedfordshire'is.

Arundina graminifolia
Seda kuni kahe meetri kõrguseks kasvavat orhideed kohatab Sri Lanka mägise keskosa metsades ja teeäärtes. Tegu pole aga saare loodusliku taimega, ta on mandrilt pärit umbrohi.
Taime kasvukuju meenutab kõrrelist: tal on saledad sõlmilised varred ja 20 cm pikkused lantsetjad lehed. Kuni 8cm läbimõõduga lillakad õied paiknevad varte tipus pikkades õisikutes. Õied avanevad alt üles, korraga on õisikus avatud kaks õit. Taim viljub harva, kuid võrsete tippu kasvavad tütartaimed, mis juurduvad, kui vanad võrsed maha painduvad.

Arundina graminifolia Jaan Mettik

Bauhinia kockiana
See kauniõieline liaan pärineb Malai poolsaarelt ja võib looduses ronida enam kui 10 meetri kõrgusele. Aias on ta kasvukõrgus 3–4 m.
Pooligihalja taime lehed on sügavalt soonilised. Õisikud paiknevad nooremate võrsete külgharude tippudes, sobivas kliimas õitseb taim pea kogu aasta.
Kuigi Bauhinia kockiana kuulub liblikõieliste hulka, näivad ta õied sugukonnale ebatüüpiliselt sümmeetrilised. Lähemal vaatlusel leiab puhkedes sügavoranžides ja hiljem kahvatukollaseks pleekuvatest õitest üles aga kõik liblikõielistele omased osad.

Bauhinia kockiana Jaan Mettik

Brownea coccinea
Brownea perekond pärineb Lõuna-Ameerikast ja selles on 10–20 liiki. Kõik nad on väheldased laia vihmavarjukujulise võra ja suurte liitlehtedega puud.
Brownea coccinea kasvab looduslikult Venezulea mäestikes kuni 1500 m kõrgusel.
Mujal kohtab teda väheldase (kõrgus kuni 9 m) ja aeglasekasvulise ilupuuna, mille peamiseks väärtuseks on tihedad oranžpunased õisikud. Kuna need puhkevad enamasti vanematel okstel, pole õisikuid eemalt märgatagi, neid saab imetleda puu all. Eemalt püüavad pilku puhkevad lehed. Need on rippuvad, rohelise-punasekirjud ja meenutavad kokkuvolditud siidrätte.
Oma kodumaal kutsutakse Brownea coccinea’t ka Venezulea roosiks või Lääne-India mägiroosiks. Viimane nimetus tuleb sellest, et ta õisikud meenutasid eurooplastele tuntud mägiroosi – rododendroni – õisikuid.

Brownea coccinea Jaan Mettik

Aasia vesipühvel (Bubalus bubalis)
Zooloogid on aastaid vaielnud, kas Sri Lankal elavad looduses tõelised metsikud vesipühvlid ehk arnid (Bubalus arnee) või taasmetsistunud kodustatud vesipühvlid (Bubalus bubalis). Kui otsustada loomade praeguse asuala järgi, peaksid nad olema loodusesse pääsenud koduloomad, kui aga lähtuda fossiilsetest leidudest ning loomade välimikust, võiks tegu olla ka metsikute vesipühvlitega. Viimased kuuluvad ohustud loomade hulka, keda maailmas võiks alles olla u 4000 looma ehk siis vaevalt 2500 täiskasvanud sigimisvõimelist isendit.
Kui Sri Lankal peaks neis loomades leiduma metsiku pühvli verd, on see koduloomadega tublisti segatud.
Sri Lanka pühvlid kuuluvad maailma suurimate veislaste hulka, nad kaaluvad kuni tonni ja võivad saavutada peaaegu kahemeetrise õlakõrguse. Sellised loomi on väheks jäänud, neid kohtab ainult mõnes rahvuspargis. Mõnevõrra väiksemaid kodustatud vesipühvleid nägime reisil nii teeveeres töötamas kui rahumeelselt rohtu nosimas.

Aasia vesipühvel (Bubalus bubalis) Jaan Mettik

Aasia ehk india elevant (Elephas maximus maximus)

Sri Lankal elav Elephas maximus maixmus on üks kolmest aasia elevandi alamliigist. Ta on neist suurim: õlakõrgus jääb 2 ja 3,5 m vahele, täiskasvanud elevantide kaal kõigub vahemikus 2000–5500 kg. Nad on teistest alamliikidest tumedamad ja enamasti võhkadeta. Võhad on olemas ainult 7% isasloomadest.
Viimase 60–75 aasta jooksul on ohustatud loomade arv sobivate elukohtade kadumise tõttu kahanenud peaaegu poole võrra. Ametliku statistika järgi elab saareriigis 2500–4000 elevanti, kuid seda numbrit peetakse ülehinnatuks. Elevante kohtab sagedamini saare loode- ja kaguosas ning rahvusparkides. Viimased on aga elevandikarjadele tihti liiga väikesed, emasloomad vajavad eluks 30–160 km², isasloomad 53–345 km².

Aasia ehk india elevant (Elephas maximus maximus) Jaan Mettik

Tutt-hiidorav (Ratufa macroura)

Ta elab peamiselt Sri Lankal, kuid väike killustunud asurkond on ka India lõunaosas.
Päeval tegutsev ja puuviljadest, lehtedest, pähklitest ja putukatest toituv loom võib elada 7–8aastaseks. 45cm kehapikkusele lisandub u sama pikk saba. Puudelt laskuvad nad harva maapinnale. Puu võrasse ehitatud suur kerajas pesa vooderdatakse lehtede ja peente okstega.
Hiidoravat peetakse hetkel ohulähedaseks liigiks, nende arvukus väheneb elupaikade kadumise, jahi ja toidukonkurentsi pakkuvate võõrliikide tõttu. Paljud oravad langevad kasside ja koerte saagiks.

Tutt-hiidorav (Ratufa macroura) Jaan Mettik

Pteropus giganteus
Kogu Indias ja Sri Lankal elavat lendkoera liiki Pteropus giganteus on eesti keeles nimetatud nii india tiiburiks kui india kalongiks.
Väga suure käsitiivalise tiibade siruulatus võib küündida 1,5 meetrini. Need ööloomad toituvad küpsetest puuviljadest ja nektarist. Toidu otsinguil võivad lendkoerad teha kuni 150 km pikkusi lende. Päeval kogunevad nad mitmesajapealiste lärmakate parvedena puhkama kindlate suurte puude otsa. Sõltuvalt puuviljade valmimisest võivad parved oma toitumisalal küll ringi liikuda, kuid igas piirkonnas on neil kindlad puhkamispuud.
Liigi arvukus kahaneb, kuid neid lendkoeri loetakse siiski soodsas seisundis olevaiks. Neil on väga lai levila ja nad taluvad mõõdukat häirimist. Peamiseks ohuks on puhkamispuude maharaiumine ja liha pärast küttimine.

Pteropus giganteus Jaan Mettik

Tseiloni džunglikana (Gallus lafayetii)

Sri Lanka rahvuslind tseiloni džunglikana meenutab välimuselt kodukana, kuid pole siiski selle esivanem. Lähedane sugulane küll.
Isane džunglikana on koos sabaga 75 cm pikkune ja kaalub 1200 g. Oranžpunast kehasulestikku täiendavad mustad metalse läikega tiivad ja saba. Pead ehib punane, keskelt kollase laiguga hari. Emaslind on väiksem ja tuhmpruuni valgete tähnidega sulestikuga.
Metsikud kanad tegutsevad peamiselt maas, toitudes putukatest, seemnetest ja puuviljadest. Emalinnud munevad maapinnale 2–4 muna, erinevalt enamikust kanalistest võtab isalind pesa kaitsmisest ja tibude kasvatamisest innukalt osa. Lindude asurkond on stabiilse suurusega.

Maakodu lugejad külastasid Sri Lanka saareriiki 2012.aastal.

Tseiloni džunglikana (Gallus lafayetii) Jaan Mettik

Telli kohe ajakiri Maakodu ja võida imeline reis suvisesse Peterburi! Loosis kaks reisi!
Tellima!

 

 

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare