Ekspert selgitab: toorpiim ja maapiim – milles seisneb erinevus?

 (4)

Ekspert selgitab: toorpiim ja maapiim – milles seisneb erinevus?
Foto: Shutterstock

Piima maitseomadusi kujundab nii rasvaprotsent kui ka valmistamisprotsess, mis iga toote ja ka tootja puhul on veidi erinev, selgitab üle 20 aasta Valios piimaeksperdina tegutsenud Elle Must.

„Keskmisest kõrgema, 3,5% rasvasisaldusega piim on tarbijaid rõõmustanud juba aastaid – kehtiva standardi järgi nimetatakse sellist piima täispiimaks. Maapiimaks on aga hellitavalt hakatud kutsuma sellist täispiima, mille rasvasisaldust pole pärast lüpsmist muudetud,” ütleb Elle Must.

Kui tarbija peab lisaks rasvaprotsendile oluliseks seda, et piima oleks võimalikult vähe töödeldud, tuleks tema sõnul valida toor- ja maapiima vahel – omad eelised on mõlemal piimatüübil.

Mikroorganismid

Toorpiima all peetakse silmas töötlemata piima. See tähendab, et valge joogi biokeemiline koostis on säilinud muutumatul kujul. „Kuid jooja peaks arvestama ka toorpiimas leiduvate mikroorganismide ja bakteritega, mis võivad põhjustada erinevaid haiguslikke seisundeid. Seetõttu on ka näiteks maaülikooli teadlased soovitanud toorpiima enne tarbimist kuumutada ning mõnes riigis ei lubata pastöriseerimata piima üldse müüagi,“ sõnab Must.

Igapäevaselt lehmade heaoluga tegeleva Elle Musta hinnangul on toorpiim küll imeline saadus, aga võimalikke riske ei maksa siiski alahinnata.

Loe veel

Seotud lood:

„Bakterid võivad leida tee piima sisse lüpsi käigus udara ja nisade pinnalt ning ka lüpsjalt endalt. Bakterid levivad ka õhu kaudu – neid võib leiduda torustikus, lüpsi- ja jahutusseadmetel ning lüpsiinventaril,“ selgitas Must.

Piimaeksperdi sõnul võib lõpptarbija talunikku küll usaldada ja ka heades tingimustes ise veenduda, kuid ka siis ei saa sajaprotsendiliselt kindel olla. „Ka parimates tingimustes peetava looma organismis võivad haigustekitajad juba olemas olla ja need kanduvad kergesti üle ka piimasaagile,“ tõi Must näite võimalikest ohtudest.

Realiseerimisaeg

Isegi kui lüpsmisel on jälgitud hoolikalt kõiki nõudeid ja piim ei sisaldagi algselt märgatavas koguses mikroobe, peab silmas pidama ka seda, et toitainerikas piim on ideaalne keskkond mikroobide elutegevuseks.

„Maapiima kvaliteedi tagamiseks kasutatakse pastöriseerimist, mis inaktiveerib ensüümid ja bakterid ning võtab neilt võime paljuneda. Toorpiima aga ei pastöriseerita ja sellest tulenevalt peab tarbija arvestama ka tavapärasest lühema realiseerimisajaga,“ selgitab Must.

Pastöriseerimistehnika, tähendab lihtsalt lahti seletatuna lühiajalist kuumutamist kõrgel temperatuuril. „Kuigi paljudel tarbijatel seostub sõnaga „pastöriseerimine“ minevikust mällu sööbinud keedupiima maitse, siis maapiima puhul seda tänu tänapäevastele töötlustehnikatele kartma ei pea,“ ütleb Elle Must.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

MAAKODU TOP