Kadriajal rikasta toidulauda tervisliku granaatõunaga

 (7)
Kadriajal rikasta toidulauda tervisliku granaatõunaga
Granaatõun.pixabay.com

Oma aia ilusate ubinate kõrvale sobib ka eksootiline granaatõun puuviljavaagnale, see puuvili sisaldab palju kasulikku.

Granaatõuna värske viljaliha ja mahl ning kooretee turgutavad organismi mitmete hädade korral. Suurepäraselt sobib granaatõun magustoitudesse, salatitesse ja ka liharoogadesse.

Millest koosneb

Viljade pehme osa sisaldab kuni 14% suhkruid, kuni 9% õun- ja sidrunhapet, C-vitamiini, pektiinaineid, parkaineid, tärklist, fütontsiide, bioflavonoide jm.

Rohkelt C-vitamiini on koores – 100 grammis 193 mg. Hulgaliselt on raviaineid ka lehtedes ja juurtes, samuti õites.

Seemnetes leidub veel naissuguhormoonile östrogeenile analoogse toimega ühendit. Seega on seos viljatuse raviga granaatõunal tõesti olemas.

Eriti suure väärtusega on mahl, milles on palju nii suhkruid (glükoosi, fruktoosi, sahharoosi), orgaanilisi happeid kui ka parkaineid. Raviks on seda kasutatud juba aastatuhandeid.

NB! Mahla ostmisel jälgige, kas tegemist on täismahla, nektari või hoopis mahlajoogiga. Täismahla tuleb alati lahjendada veega üks ühele.

Granaatõun toiduks

Toiduks on mugav kasutada tööstuslikult valmistatud mahla. Müügil on ka siirupid, millest on hea teha tarretisi, glasuuri, mahlajääd, mitmesuguseid magustoite.

Maitsestamaks granaatõunaga lihatoite, milleks ta väga hästi sobib, võite valmistada mehu, purustades granaatõuna viljaliha koos seemnetega mikseris. Seejärel pressige segu läbi marli, nii et seemnemass jääb eraldi kasutamiseks. Mehu aga pange purkidesse suletult hoiule külmkappi, kus see püsib värske nädala jagu. Sellega sobib marineerida liha enne praadimist, samuti maitsestada liha- ja kalatoite.

Seotud lood:

Mehu saab kasutada veel joogiks, magustoitude lisandiks, toorsalatite kastmeks, teravamaitseliste lihatoitude kastmete maitsestamiseks jne. Seemnemass kuivatage ning tehke sellest teed.

Granaatõuna sisu võib pudistada ka toorsalatitesse või hoopis kaunistada sellega liharoogi ja magustoite. Kui punast sõstart võtta pole võib granaatõuna "marjadega" tarretisele meeldiva maitse ja kauni välimuse anda.

Granaatõuna kooretee

Valage 1 sl kuivatatud ja purustatud või 2 sl tooreid tükeldatud granaatõunakoori üle 1 kl veega. Keetke aeglasel tulel 30 minutit, kurnake. Võtke 2 sl enne sööki 3 korda päevas.

Granaatõuna kooretõmmis

2 sl kuivatatud purustatud koori valage üle 1 kl veega. Kuumutage keemiseni ning laske soojas 4 tundi seista, kurnake. Kasutage kompressiks ja kurgu kuristamiseks.

NB! Granaatõuna koores on lisaks parkainetele ka toksilise toimega alkaloide. Seega ei tohiks lapsed pikka aega kooreteed ega -tõmmist kasutada.

Vanaaja tervisesoovitusi

Suurt ravivat tähtsust omistati granaatõunale juba vanaajal, põhilised tarkused pärinevad kreeklastelt ja araablastelt.

Granaatõun aitab järgmiste hädade korral:

• organismi kurnatus (eriti pärast raskeid haigusi);
• külmetushaigused, palavik, köha;
• mao- ja kaksteistsõrmikuhaavand (normaal- ja alahappesusega);
• kõhuvalu ja -lahtisus – mahl ja kooretee;
• kõhupuhitused – kooretee;
• soolehaigused (enterokoliit, düsenteeria) – mahl ja kooretee;
• põrnahaigused;
• maksapõletik;
• suhkruhaigus;
• toidumürgitus;
• stomatiit ehk suupõletik – loputada suud kooretõmmisega;
• angiin – loputada kurku kooretõmmisega;
• juuste aeglane kasv ja väljalangemine – loputada pärast pesemist kooretõmmisega;
• pigmendilaigud nahal, vinniline ja rasune näonahk – mahl joomiseks ning viljaliha kompressiks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare