Tuletadge meelde viimast korda, mil võtsite lonksu haput kohvi. Terve suu tunneb seda teravat, mudast maitset, mis jääb kestma ka natukeseks veel peale lonksu võtmist.

Tanel Kalmo sõnul tekib selline maitse tööstusliku röstimise tõttu, mis ei ole alati “kohvisõbralik.” Kui kohviube töödeldakse suurtes kogustes, ei jää palju aega röstimise üksikasjade paikaseadmiseks, näiteks paar kraadi või sekundit. Ja need võivadki kohvi maitse määrata.

Olenevalt kohvitüübist või soovitud tulemusest on palju faktoreid, millega tuleb arvestada, kui püüda võimalikult meeldiva aroomiga kohvi saada.

“Üht tüüpi kohvi tuleb röstida 210 kraadise temperatuuri juures 12 minutit, samal ajal kui teine tüüp võib vajada 240 kraadi ning palju vähem aega. Professionaalsed röstijad jälgivad tervet röstimisprotsessi väga hoolikalt ning arvutavad täpselt välja, kui palju on iga konkreetse oa jaoks on optimaalne. Kõike seda tuleb ka silmaga jälgida. Hästi paikaseatud masinapargist üksi ei piisa,” räägib KohviSemu juht.

Valides röstimise jaoks temperatuuri, peab kõigepealt mõtlema, millist tulemust tahame saavutada. Mida tumedam on röst, seda enam kohvi maitsest kaob. Kohvitootjad püüavad tihti nii oma ubade halba kvaliteeti varjata.

Loomulikult on ka sellel reeglil erandeid. Kõik sõltub sellest, millist jooki te plaanite hiljem teha. Kui röstite ube espresso jaoks, siis on oad tavaliselt tumedama röstiga, kui soovite kohvi valmistada Chemexiga või ameerikalikult, siis on hele röst peaaegu kohustuslik.


HEA TEADA:

  • Heleda rösti puhul on optimaalne temperatuur 180-205 kraadi. Röstida esimese “praoni”
  • Keskmise rösti puhul on optimaalne temperatuur 210-220 kraadi. Röstimine lõpetada esimese ja teise “prao” vahepeal
  • Tumeda keskmise rösti puhul peaks temperatuur olema 225-230 kraadi. Röstida teise “prao” keskpaigani.
  • Tumeda rösti optimaalseks temperatuuriks on 240 kraadi. Röstida teise “prao” lõpuni või kauem.

Iga kohvitüüp erinevast istandusest omab enda unikaalset maitset. Seega pole ime kui öeldakse, et kohvil on laiem maitsete palett kui veinil, millel on umbes 600 unikaalset järelmaitset. Kohv lööb siinkohal veini, omades 1000 erinevat maitset.

Kõrge kvaliteediga kohvil on naturaalselt meeldiv vihje hapukusele, mida saab röstides kas tõsta või alla suruda. Tanel Kalmo ütleb, et röstimisel peaks eesmärgiks olema paras tasakaal magusate, kibedate ja hapude maitsete vahel.

“Kohvikultuuri laienemisega avastavad röstijad uusi tehnilisi lahendusi kõige peenemate aroomide avaldamiseks. Röstimisprotsess avab laia valiku kohvioa sees peidus olevaid aroome ning neid saab tugevdada, kindlustades sellega lõpp-produkti unikaalse ja eksklusiivse maitse,” räägib Tanel.

Röstimisprotsess näeb suurtes vabrikutes ja väikestes röstimiskodades väga erinev välja. Suurtes tehastes rändab kohv läbi hiiglasliku toru, kus kuuma õhu vool kuumusega 600 kraadi röstib ube (väikestes röstimiskodades röstitakse temperatuuril 240 kraadi, mitte rohkem). Kogu protsess võtab aega umbes 5-6 minutit. Lõpuks pritsitakse kohvi veega, et ube maha jahutada ning et neid saaks kiiremini pakendada. Selline röstimine aga hävitab kõik erilised aroomid ja kohviubade veega pritsimine teeb nad 2% raskemaks kui nad tegelikult on.

Masstoodetud kohvil ei ole tihti pakendil märgitud päritolumaad või regiooni. See on seepärast, et kuna isegi ühte tüüpi kohvi segu ei saa eksisteerida masstootmises. Olenevalt spetsiifilise perioodi turutingimustest tarnivad kohviube 10-12 kohviistandust.

Spetsiifiliselt määrab kohvi hapususe just röstimisprotsess. See võib olla väga meeldiv, mitte jube, seega ei tohiks seda omadust karta.

"Võtke lihtsalt aega kindlaks määramaks, kuidas vastavaid kohviube on töödeldud, enne kui ostate järgmise paki. Võite väga meeldivalt üllatuda, kui tunnete maitsvaid, kergelt hapukaid maitseomadusi hästi röstitud kohviubades,” KohviSemu juht.