Soovitan lisaks traditsioonilisele jõululeivale küpsetada ka jõuluorikat.

Leigest veest, rukkijahust ja juuretisest valmistatakse poolvedel tainas, mis jäetakse 10–12 tunniks sooja kohta hapnema.

Hapnemis- ja käärimisprotsessi lõppemisel lisatakse sool ning ülejäänud jahu. Tainas sõtkutakse korralikult läbi ja lastakse 2 tundi kerkida. Vormitakse põrsakujulised leivad, mida küpsetatakse 225 kraadi juures 1–2 tundi olenevalt leivapõrsaste suurusest.

Valmisküpsenud pruuni jumega orikad kaetakse laual valge rätikuga. Jõulunotsud jäetakse kogu pühadeajaks lauale, kus nad oma rosinasilmadega pere tegevusi jälgivad ja kõik head soovid endasse koguvad. Jõulunotsudelt oodatakse ka õnnistust järgmise aasta toidule.

Pärast kolmekuningapäeva, mis pühad ära lõpetab, viiakse jõuluorikad viljasalve, seal nad annavad loomatoidulegi võluväge. Karjalaskepäeval jagatakse notsud tükkhaaval koduloomadele.

Kuna jõuluorikad koguvad endasse kaitsva ja tervistava jõu, kandub see edasi sööjatele. Loomad on siis terved, rõõmsad ja viljakad.

Ühele keskmisele jõuluorikale kulub 0,5 liitrit vett, veidi juuretist, 1 tl soola ja 700 grammi rukkijahu. Jõuluorikat oleme alati teinud ka Eesti Põllumajandusmuuseumi jõuluprogrammides.

Õuna-rukkijahukook

Piparkookidele vahelduseks pakun jõuluhõngulist õuna-rukkijahukooki.

Suure küpsetusplaadi jaoks kulub 400 g võid, 200 g suhkrut, 400 g nisujahu, 200 g rukkijahu, 1 tl soodat,1 tl sidrunhapet.

Kõik ained tuleb omavahel segada. Kaks kolmandikku tainast surutakse plaadile. Tainale tükeldatakse õunad, riputatakse õuntele piparkoogimaitseainet ja suhkrut. Peale kallatakse poolest liitrist hapukoorest ja kahest munast segatud kate ning pudistatakse peale ülejäänud kolmandik tainast.

Küpsetada 200 kraadi juures 20–30 minutit olenevalt õunte kogusest.