Sommeljee Relika Tilk: hõõgvein teeb seest soojaks

Külalistele on ennejõulusel ajal hea pakkuda oma maitse kohaselt valmistatud hõõgveini. Usutakse, et kuuma maitsestatud veini pakkumine sai alguse Skandinaaviast. Väidetavalt tegid seda jooki paar-kolmsada aastat tagasi sealsed jahimehed, kes hõõgveinist sooja said.

Tegelikult on vürtsika ja kuuma veini eelkäijaks märksa vanem jook, mille sünnimaaks on hoopis Vana-Rooma. Ent siis joodi seda sel põhjusel, et vesi ei olnud joogikõlblik ning vein kippus riknema. Talvel, kui temperatuur langes, lonksati hõõgveini külmarohuks. Joogi nimi oli ypocris, iidse ravitseja Hippokratese järgi.

Klassikalise hõõgveini piirkondadeks peetakse Inglismaad (mulled wine) ja Saksamaad (Glühwein).

Alljärgnev retsept pärineb 2006. aastast ning on avaldatud ajakirjas Maakodu. Retsepti autor on sommeljee Relika Tilk.

Hõõgvein

• 750 ml punast veini
• muskaatpähklit, nelki
• 2 cl konjakit või brändit
• 200 g suhkrut
• 2 apelsini
• 2 sidrunit
• 4 pikka kaneelipulka
• ürtidest keedetud teed

Lõigake tsitruselised viiludeks. Valage punane vein potti ning kuumutage tasasel tulel. Lisage veinile apelsini- ja sidruniviilud, muskaatpähklit, nelki ja konjakit. Kuumutage kõiki koostisaineid veel kord, aga ärge keetke.

Kuni jook on piisavalt kuum, lisage vastavalt vajadusele suhkrut. Serveerides valage juurde veidi ürtidest keedetud teed.