VIINERITEST NII JA NAA | Kuus levinud valet ja üks klassikaline retsept

 (3)
Foto: Mikk Raude/Maalehe arhiiv

Viinerid on lihatoode, mille toor- ja koostisainete ning rasva- ja soolasisalduse kohta ringleb endiselt hulgaliselt müüte.

Rakvere tootekategooria juht Heli Sepp aitab murda levinumaid müüte ning räägib, millest viinereid tegelikult valmistatakse, et järgmisel korral poodi minnes leiaksid kvaliteetsed tooted lihtsamini üles.

MÜÜT: Viinerid ei ole valmistatud lihast.

TEGELIKKUS: Kõige levinuma väärarvamuse kohaselt ei lisata viinerite koostisesse liha. Tegelikult on aga ühe keskmise Eestis müüdava viineri lihasisaldus 50-60% ning viimase aja trendid näitavad, et tarbijad eelistavad aina suurema lihasisaldusega viinereid.

Samuti on toodetes kasutatava liha maksimaalne rasva- ja sidekoe sisaldus seadusega piiritletud ning kui sealiha rasvasisaldus ületab 30%, tuleb see pakendil märkida kui “seapekk”. Samuti on keelatud liha sisalduse hulka arvestada kamarat – ka see peab olema pakendil eraldi välja toodud. Niisiis, kui toote pakendil on märgitud lihasisaldusena 75%, nagu seda näeb näiteks Rakvere Lihakas Doktoriviineri pakendilt, siis kogu nimetatud hulk ongi korralik ja valitud liha.

MÜÜT: Viinerid on paksult E-aineid täis.

TEGELIKKUS: Mõned aastad tagasi sisaldasid ligi pooled viinerid lõhna-ja maitsetugevdajat naatriumvesinikglutamaati. Praeguseks on enamus müüdavaid viinereid E621 vabad ning hea toote valmistamisel kasutatakse tihti hoopis looduslikku päritolu lisaaineid E406, E407, E322 või E440, mis on vastavalt agar, karrageen, letsitiin ja pektiin. Karrageeni saadakse näiteks merevetikatest ja seda kasutatakse ilusa lõikepinna saamiseks. On olemas ka loodusidentsed E-ained, nagu näiteks askorbiinhape E300 või sidrunhape E330. Antioksüdanti askorbiinhapet kasutatakse kena roosa värvi hoidmiseks. Kuna tootjad arvestavad tarbijate ostueelistustega, siis on E-vabade toodete eelistajatele kauplustes vastavad tooted ka olemas.

MÜÜT: Viinerid sisaldavad väga palju soola ja suhkrut.

TEGELIKKUS: Soola- ja suhkrusisaldus on viimasel ajal aktuaalne teema, sest inimesed on muutunud toitumise osas üha teadlikumaks ning moes on ka tervislikud eluviisid. Siinkohal ei jää toiduainetööstused ajale jalgu ning jälgivad hoolikalt tarbimistrende. Turul on olemas viinereid, mille soolasisaldus 100 g toote kohta jääb vahemikusse 1,5-2,3 g. Ka suhkrusisalduse poolest võib viinerit teistele toiduainetele eeskujuks tuua: näiteks Rakvere viiner sisaldab 0,2 g suhkrut 100 g toote kohta. Võrdluseks saab tuua apelsini- ja õunamahlad, mis sisaldavad 100 g kohta 9-10 g suhkruid ning puuviljasmuutides võib suhkrusisaldus ulatuda koguni 12 grammini.

MÜÜT: Viiner on kaloripomm.

TEGELIKKUS: Selline arusaam võib olla seotud esimese müüdiga, mille kohaselt arvatakse, et viinerid on tehtud kõigest muust kui lihast. Tegelikkuses ei ole aga viiner kaloririkkam mistahes igapäevasest toidust. 100 g viinereid sisaldab 221 kilokalorit, mis on võrreldav sama koguse praemuna või musta leivaga. Keskmise rasvasisaldusega (25-26%) juustus on juba 330 kilokalorit ning 100 grammi maapähkleid annab koguni 570 kilokalorit.

MÜÜT: Kõik viinerid on ühesugused.

TEGELIKKUS: Tootearendus ja toidutehnoloogiate pidev täiustamine võimaldab tootjatel tarbijatele pakkuda väga mitmekesist viinerite sortimenti. Nende maitset mõjutab nii valitud tooraine, rasvasisaldus ja põnevad maitseainesegud kui ka erinevate lihade omavaheline kombineerimine ning suitsutamine. Mitmekesised maitseomadused võimaldavad viinerite kasutamist lugematutes põnevates retseptides ning viimaste aastate tänava- ja näputoidu populaarsuse kasv on näidanud, et korralikul viineriampsul on ka trenditoitudes oma koht.

MÜÜT: Viiner on minevikku kaduv nostalgiatoode.

TEGELIKKUS: Kõrged müügitulemused kinnitavad viinerite jätkuvat populaarsust! Tõsi, viinerite valik on vajanud viimastel aastatel värskendust, sest inimeste nõudlus on kasvanud just kõrgema lihasisaldusega ning mõõduka rasva- ja soolasisaldusega toodete järele. Minnes kaasa muutuvate trendidega, on tootjad viinerite sortimenti aastate jooksul märkimisväärselt laiendanud ning praeguseks on ka kõige nõudlikumal tarbijal võimalik maiustada vägagi tervislike viineritega.

Foto: Raivo Tasso
Klassika moodsas võtmes: juustused viineri kaheraudsed
Viineripirukas on ajatu klassika, mis kaob laualt kärmesti nii laste sünnipäevadel kui täiskasvanute koosviibimistel ning selle valmistamisega saavad mängleva kergusega hakkama ka pere noorimad.

Kokaraamatute autor Lia Virkus jagab nutikat retsepti, mis valmib lastele meelepärastest komponentidest – viineritest ja juustust.

Klassikalised viinerpirukad on selles retseptis leidnud aga uue moodsa väljundi kaheraudse näol – mis tähendab, et maitsvaid viinereid on piruka sisse pistetud lausa kaks!

Kahe viineriga pirukate valmistamine on piisavalt lihtne ka nende laste jaoks, kes pole veel küpsetamismaagiaga tutvust teinud. Lisaks rõõmustavad kaheraudsed ka pere suuremaid liikmeid, sest sobivad kiireks ja toitvaks vahepalaks.

Juustused viineri kaheraudsed, 8 tk

Koostisosad:

  • 400 g külmutatud lehttaignaplaate
  • 16 viinerit
  • 8 viilu juustu
  • 1-2 tl paprikapulbrit

Valmistamine:

Retseptis on kasutatud külmutatud lehttaigna plaate, mis tuleb tunnike enne küpsetama asumist tavalisse külma sulama tõsta.

Alustuseks lõika lehttaigna plaadid pooleks ja venita piklikumaks. Säti pikema osa peale juustuviil ja kaks viinerit. Kindlasti veendu, et viinerite vahele jääks pisut ruumi. Lõika mõlemast otsast tainas viineriga ühepikkuseks ning puista peale pisut paprikapulbrit. Tõsta tainas koos juustuga üle ühe viineri ja teiselt poolt tainas vastu, nii et lõikekoht jääks piruka alla. Tõsta pirukas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja tee samamoodi valmis ka ülejäänud pirukad.

Kuldse jume saamiseks määri pirukaid enne küpsetamist klopitud munaga ja küpseta ahjus 220 kraadi juures 10 minutit või kuni pirukad on saavutanud kauni värvuse.
Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare