Jõuluaeg ennustab suvist ilma

Kaksteist päeva jõulu ja kolmekuningapäeva vahel pannakse tähele, kuidas ilmad on ja ennustatakse selle järgi ilma kogu eelolevaks aastaks.

Näiteks: kui jaanuari esimene päev on ilus ja selge, siis selline on ka jaanuar, on teine päev sajune, siis selline on ka veebruar sajune.
Kui peale jõule on selged ilmad, siis on ilus heinaaeg.

Kui näärilaupäeva öösel on tuuline, kuid kolmekuningapäeva öösel vaikne, siis kasvatavad kõik viljapuud vilja.

Peale jõulune jäätumine ei riku enam orast.

Selge ja vaikne aastavahetuse öö kuulutab head aastat.

Kui uue aasta hommikul on koidupuna selgesti näha, siis tuleb suvel palju äikest.

Kui uuel aastal ripub räästas palju purikaid, tuleb hea suvivilja aasta.
Kui tõnisepäeval (17. jaanuar) tuiskab, siis põllumees hõiskab.

On jaanuaris head ilmad, siis saab veel ka veebruarikuu alguses häid ilmu.
On näärikuul udused ilmad, siis tuleb kevad vesine.

Tormine, tuisune ja sügava lumega näärikuu kuulutab ette vihmast suve ja sügist.

Jaanuarikuu tuulevaiksed ilmad kuulutavad head kevadet.

Sooja jaanuarikuu järgi tuleb külm veebruarikuu.

Mida pehmemead on jaanuar ja veebruar, seda soojemad on juuli ja august.