Muutused väliskeskkonnas mõjutavad meie meeleolu, füüsilist ja vaimset seisundit. Tuntav on see sügistalvisel ajal, eriti veel siis, kui ilm sageli muutub. Nii on see ka tänavu – päikesevaene aeg viib meid masendusse, organism nõrgeneb. Ümbritsev õhk on soodne haigust tekitavatele bakteritele.
Ometi on, millest rõõmu tunda, ja see on kindlasti ilusasti serveeritud maitsev tasakaalustatud toit. Pärast meeldivat söömaaega paraneb otsekohe ka meeleolu.

Rohkem energiat

On vaja teada, kuidas toituda külmade ilmade saabumisel, et säilitada oma hea tervis, mille suvest kaasa võtsime. 

Talvel tuleb süüa toite, mis katavad kergemini külmaga seotud energiakaod.
Ei maksa arvata, et külmade saabudes peaks oma sööki rikastama ainult rasvaste toitudega rahuldamaks sellega oma energiavajadust. Tõepoolest, talvel vajame me energiat rohkem kui kuumal ajal. Kuid organism nõuab veelgi enam vitamiini- ja mineraalaineterikkaid toiduaineid, nii et kui suvel sõime köögi- ja aedvilju rohkem toorelt, võiks talvel neid pigem kuumtöödelda. 

Kasulik on talvel süüa ühepajatoite ja vormiroogasid. Need mitmekesised söögid aitavad meid korras hoida nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Eriti maitsvad on veel sellised, mis valmistatud puuküttega ahjus.
Kõrvalt ei tohiks puududa ka kuumad taimeteed, mis puhastavad organismi ja virgutavad seda paremini tööle. Paljudel inimestel talvel ainevahetus aeglustub ning lisanduvad liigsed kilod.
Kes meist pole rõõmustanud talvel kuuma supi ja ahjuroa ning piparmünditee üle! Ega ole ju erilist tahtmistki sirutada kätt külma joogi, ammugi mitte jäätise järele.

Tublidel perenaistel on sügisene marjasaak sügavkülmikus või purgis hoiul, köögiviljad keldris. Kõik see tuleb kasutusele võtta just praegu, mitte jätta kevadet ootama. Vahel arvatakse, et organismi tuleb turgutada kevadel tõrjumaks talveväsimust. Parem on aga sellel väsimusel mitte lasta tekkidagi.

Vormitoidud on talvel omal kohal

Soovitusi talveks

1. Tõstke esikohale kiudainerikkad teraviljatooted, köögiviljad, marjad ja puuviljad.
2. Teadke, et köögiviljadest saadav energiakogus on küll väike, kuid kasulike toitainete hulk imetlusväärselt suur.
3. Sööge segatoitu, kombineerides aedvilju liha-, kala- ja piimatoodetega.
4. Liha söömisel kehtigu reegel: vähem rasvast, rohkem taist.
5. Ärge unustage talvel ka kala ning siin olgu valik küll rasvasema kala (ka räime) kasuks. Kalarasvas on asendamatud oomega-3- ja oomega-6-rasvhapped.
6. Asendage osal päevadel liharoad kaunviljatoitudega, need on hea valgu-, B-grupi vitamiinide ja mineraalaineallikas.
7. Talvelauale jäägu kindlalt hapupiimatooted: keefir, pett, biojogurt, kohupiim, juust jt.
8. Hommikueineks sobivad soojad pudrud, mida võite rikastada riivitud köögiviljade, marjade ning kuivatatud või värskete puuviljadega.
9. Füüsilise töö tegijad võiksid hommikuse pudru kõrvale süüa võileibu.
10. Immuunsüsteemi kaitseks väliste rünnakute eest sööge küüslauku ja sibulat, samuti mädarõigast, ingverijuurt, porrut jt viirusi hävitavaid toidu- ja maitseaineid.
11. Ärge unustage ravimtaimeteesid: saialill, naistepuna, piparmünt, pune, mustasõstralehed, kibuvitsamarjad, pihlakamarjad, põdrakanep, raudrohi, meliss, kummel jt.
12. Lisage roogadesse või jookidesse mett (ärge kuumutage seda üle 45 °C) – ikka paar supilusikatäit päevas.
13. Püüdke valmistada toitu ökoloogiliselt puhastest kodumaistest toiduainetest, milles pole lisaaineid.
14. Sööge segatoitu, kus oleks umbes 70% taimseid ja 30% loomseid toiduaineid.
15. Rasvavajadust rahuldage ⅔ ulatuses taimeõlidega, ülejäänud ⅓ kuulugu loomsetele tahketele rasvadele. Keskmine füsioloogiline rasvavajadus on 1 g 1 kg kehakaalu kohta päevas.
16. Sööge sooja toitu 3-4 korda päevas, kusjuures hommikusel korralikul kõhutäiel on kindel osa organismi tugevdamisel.
17. Ärge kartke lund ega vihma, olge just siis väljas, et nende energiat ära kasutada.
18. Olge kehaliselt aktiivne, liikuge looduses, käige rohkem jalgsi.