Vastab Kaja Kurg:

Ripp-pelargoonid ehk luuderohulehised pelargoonid (Pelargonium peltatum) on tõesti väga tänuväärsed suvelilled, sest peavad lillekastis või amplis hästi vastu ning õitsevad pikalt külmadeni. Võrreldes petuuniate, virk-liisude ja paljude teiste levinud suvelilledega taluvad pelargoonid kuivust kõige paremini.

Tooge pelargoonid tuppa enne öökülmade saabumist. Kui nad sel ajal veel ilusasti õitsevad, siis laskegi neil toas edasi õitseda.

Kui teil on rohkem ruumi, näiteks verandal, saate pelargoonid sinna tõsta koos lillekastiga. Kui sellist võimalust pole, istutage iga taim eraldi potti ümber.

Pärast õitsemist lõigake taimed tagasi, nii et varred jääksid 10–15 cm kõrguseks.

Kõige paremini tunnevad pelargoonid end talvel ruumis, kus on palju valgust ja on jahe (sooja 8–12°). Kuid neid õnnestub talvitada ka tavalisel toatemperatuuril aknalaual. Sel juhul jälgige, et radiaator või ahi jääks võimalikult kaugele.

Ruumis talvituvaid pelargoone kastke hästi vähe, muidu hakkavad nad liiga vara uusi võrseid kasvatama. Mida jahedam ruum, seda kasinamalt kastke.

Kevadtalvel veebruaris-märtsis on valgust ja päikest aina rohkem ning taim hakkab uusi kasve ajama. Algab uus kasvuperiood ja nüüd tahab ta rohkem juua.

Taime kosutamiseks tasub iga kord lisada kastmisveele ka veidi vedelväetist. Noori võrseid kärpige julgelt, siis kasvavad ilusamad tihedamad puhmikud.

Ripp-pelargoone võib hoida samas potis seni, kuni nad saab juba välja lillekasti või amplisse värskesse mulda istutada.