Rottidega tehtud katsetes on näiteks fenoole sisaldavad materjalid põhjustanud katsealustel arenguhäireid.

Sagedamini võib esineda allergiat (nahasügelust, allergilist nahapõletikku, ekseemi või allergilist nohu). Selle põhjustena tulevad arvesse tehiskiud, kangaste viimistlemise vahendid ja värvid. Ka villane riie ja lambanahad võivad olla allergeeniks. Kes aga on allergiline koerakarvadele, peaks kootud esemeid soetades hoolega jälgima, ega lõnga hulgas pole koeravillast lõnga.

Ühel patsiendil tekitas tehiskiude sisaldav kleit sügeleva nahalööbe seal, kus puutus kehaga vahetult kokku: kaelal, rinnal ja käsivartel.

Karusnahale allergilisel inimesel võib krae kandmisest ilmneda sügelus kaelapiirkonnas.

Värvide ja viimistlusmaterjalide allergia risk on kõige suurem nende kangaste puhul, mis eriti intensiivselt värvitud. Üldiselt on selliseid aineid rohkem pigem dekoratiiv- kui rõivakangastes. Kui kangad väga tugevalt värvi või tehis-
ainete järele lõhnavad, viitab see nende rohkele kasutamisele.

Kui mõningaid kangaid ei ole lubatud pesta üle 60kraadises vees, on kindel, et need võivad sisaldada terviseriske põhjustavaid keemilisi aineid.

Kui pesupesemisel ei ole pesupulbriga kokku hoitud või loputus pole põhjalik, võivad rõivad pärast pesu sisaldada ka pesupulbri jääke, mis samuti pole kehale kuigi sõbralik.

Riiete keemilisel puhastamisel kasutatakse mitmeid orgaanilisi lahusteid – tetraklooretüleeni, tolueeni jm, mis võivad põhjustada tervisehäireid. Pärast keemilist puhastust tuleks riideid tingimata tuulutada vähemalt üks päev.