Aeg marjahoidiseid teha
Täna pakume teile katsetamiseks karusmarjade hapendamise retsepti, mille saatis meile lugeja Harjumaalt. Kuid ka vürtsikad kastmed pakuvad vaheldust tavapärastele hoidistele. Ei pea ju kõiki marju moosiks või mahlaks tegema.
Pamplid on maitselt imalmagusad ega meeldi paljudele. Seepärast soovitatakse neid hoidistada koos mõne hapumaitselise marjaga. Hästi sobivad kokku pampel ja sõstrad, põldmari või hapukad vaarikad.
Külmutatud pamplid mustsõstramahlas
Kuivaperioodil kasvanud pamplid ei lagune kergesti. Sissejääva õiepõhja tõttu on marjad tugevamad ning säilivad värskelt vaarikatest paremini. Neid on hea külmutada või kuivatada.
- ilusaid valitud pampleid
- 250 ml aurutatud sõstramahla
- ¾-1 l vett
- 200 g suhkrut
Laduge puhtad marjad karpi või topsikutesse. Vängevõitu sõstramahl lahjendage veega, lisage suhkur ja segage, kuni suhkur on lahustunud. Marjadele valage täiesti külm mahl, kui vaja, siis jahutage seda paar tundi külmikus.
Karusmarjatšatni
- 1 kg valminud karusmarju
- 300-400 g suhkrut
- 1-2 sl mett
- ½ tl soola
- ½ kl vett
- 1 tl köömneid
- 1 tl ingveripulbrit
- 1 tl jahvatatud nelki
- 1 tl kaneeli
- 1 tl jahvatatud musta pipart
Kõigepealt keetke köömnetee. Pange köömned külma vette, kuumutage keemiseni, segage ja jätke kaane all tõmbama. Kurnatud soojale teele lisage mesi ja suhkur, liigutage, et suhkur paremini
lahustuks.
Pestud, õietupsudest ja vartest puhastatud marjad puistake magusasse teesse, lisage ülejäänud maitseained ning keetke tasasel tulel kogu aeg segades. Umbes 20 minuti pärast on marjad korralikult pehmeks keenud.
Kui keedate paksu viljakestaga marju, võite need saumikseriga püreestada. Kui tšatni on marjade mikserdamisel ülearu vahuseks muutunud, kuumutage seda enne purkipanekut veel kord. Olge seejuures valvas, et püree ei hakkaks põhja kõrbema. Ohutum viis on täidetud purke vees kuumutada.
Soovi korral lisage tšatnisse ka äädikat. Igaüks võib endale meelepärases koguses valitud vürtse lisada.
Purgid kaanetage kuumalt. Pärast jahtumist asetage külma.
Sõstratšatni
- 1 l puhastatud musti sõstraid
- 1 l õunalõike
- 300 g sibulaid
- 3 sl jahvatatud mandleid
- 1-2 tl soola
- 1 tl ingverit
- 1 tl kaneeli
- 100 g suhkrut
- 2 sl õunaäädikat
- ½ kl vett
Hästi sobivad tšatniks põõsa alumistel okstel hilisemalt valminud sõstrad ja mahakukkunud 'Valge klaar'.
Peske sõstrad hoolikalt läbi mitme vee puhtaks, nõrutage. Pange veega keema, lisage väikesteks kuubikuteks lõigatud sibulad ja keetke tasasel tulel, kuni sibul on pehme. Seejärel lisage pestud, kooritud ja plekkidest puhastatud õunalõigud. Jätkake keetmist õunalõikude lagunemiseni. Siis hõõruge segu läbi jõhvsõela, lisage jahvatatud mandlid ja muud maitseained.
Korralikult läbi segatud kaste tõstke väiksematesse purkidesse ja kuumutage kuumaveenõus 15 minutit. Purgid sulgege kohe pärast veest võtmist.
LUGEJA KIRJUTAB
Hapendatud karusmarjad ja õunad
Kui mingil põhjusel pole hea kurgiaasta või kipub saak hiliseks jääma, olen juba varakult juulis korjanud pooltooreid suuri karusmarju. Hapendatud kujul on neid kurgi asemel talvel hea võtta.
Sissetegemisel kasutan mustasõstralehti, kirsilehti, tilli ja õige pisut küüslauku. Õigemini hõõrun pooleks lõigatud küüslauguküünega hapendusnõu seestpoolt üle, aga küüslauguliistakuid marjadele ei lisa.
Suureviljalistel karusmarjadel pole õnneks tülikaid õiejäänuseid ja viljavarsi ning neid ei ole vaja ükshaaval puhastada. Puistan pestud nõrutatud marjad jaokaupa suuremasse küüslauguga hõõrutud klaaspurki.
Marjade alla ja vahele panen juppideks lõigatud õisikuga tillivarsi, peotäie ilusaid terveid pestud sõstralehti ja 1–2 kirsilehte.
Soolvee teen keedetud veest. Ühele liitrile kuumale veele panen ühe tagasihoidliku supilusikatäie jämedat soola ja 1 tl suhkrut. Segan, kuni sool on täielikult lahustunud. Kui soolveel on näha hallikat vahusarnast korda, kurnan selle läbi tiheda riide ja valan toasooja vedeliku marjadele. Kurkidele teen küll poole kangema soolalahuse, aga need ka ju marjadest suuremad.
Hoian purki riidega kaetult kolm-neli päeva, siis pühin purgisuu viinas niisutatud riidetükiga puhtaks ja panen kaane peale.
Kui on hea õuna-aasta, hapendan ka õunu nagu kurke, ainult blanšeerin neid enne purkipanekut. Teen paarinädalase vahega ühe viieliitrise purgi, sest need säilivad lühemat aega kui kurgid. Peale sõstralehtede ja tillivarte lisan veel peotäie kadakamarju ja teise kibuvitsamarju või pihlakaid.
Põhimõtteliselt võib õunu hapnema panna ajani, kuni jätkub sõstralehti. Ükskord panin sügiseseks hapendamiseks mustasõstralehti sügavkülma, tilli aga kuivatasin.
MARTA-MARIA
Harjumaalt
