“Suurfirmad ei muretse patsiendi, vaid üksnes käibe- ja kasuminumbri pärast. Neid ei huvita tervishoid, vaid üksnes äri. Peame tegema kõik, mis võimalik ja rohkemgi veel, et oma valdkonna eest seista ning tagada edaspidigi eestimaalasele professionaalne nõustamine ja mõistliku hinnaga ravimite kättesaadavus ka maapiirkondades,” lisas Eesti Apteekrite Liidu esinaine Ülle Rebane.

Vahetult enne jõule tühistas Riigikohus ajutised apteegi asutamispiirangud, mille Riigikogu kehtestas möödunud aasta juunis selleks, et võita lisaaega proviisori- ja maa-apteekide kaitsemeetmete väljatöötamiseks. Seega on apteegiturg uute apteekide asutamiseks praegu täiesti vaba.

See toob uute apteekide avamise ralli linnades ja sõltumatud proviisorapteegid (sh enamus maa-apteeke) tõrjutakse turult välja. Juba täna kuulub enamik Eesti apteekidest välismaalastele, kes viivad kasumi Eestist välja.

“Tõsine süü tekkinud olukorras lasub Riigikogul ja Sotsiaalministeeriumil, kes pole suutnud või tahtnud proviisori- ja maa-apteekide kaitseks tõhusaid abinõusid kehtestada. Selle tulemusena on kohe algamas uute apteekide avamise ralli, milles jäävad kaotajaks just nimetatud apteegid,” märkisid Alamaa-Aas ja Rebane.

Jaanuari keskel läheb Riigikogus teisele lugemisele ravimiseaduse muudatus, mis annab suurkettidele vabad käed kogu turg üle võtta ja sõltumatud apteegid välja suretada. Samas ei aita see eelnõu kuidagi maal teenuse kättesaadavust parandada. Turu tasakaalustamiseks on kõige sobivam abinõu apteekide omandipiirang, nagu see on kehtestatud paljudes Euroopa riikides, et järgida tervishoiupõhimõtteid ja mitte lasta suurtel apteegikettidel turul dikteerida.

„Seni on apteekide omandipiirangu kehtestamise muudatusettepaneku ametlikult esitanud Keskerakonna fraktsioon, kuid olles suhelnud paljude koalitsioonipoliitikutega, teame, et ka nende seas on omandipiirangu ideel kandepind olemas,“ lausus Rebane lootusrikkalt.