Elu koos õietolmuallergiaga

 (1)
Elu koos õietolmuallergiaga
Paljudele inimestele põhjustab õietolmuallergiat heintaimede õitsemine. repro

Rohke vesine nohu, silmade punetus ja kipitus, kihelus ja kipitus kurgus ning kõris, köha ning isegi õhupuudus- ja hingeldushood on kindlad märgid sellest, et teid kimbutab õietolmu ülitundlikkus ehk pollinoos.


Õietolmuallergiat põhjustab lepa, kase, sarapuu, kõrreliste, puju, teelehe ja nõgese ning teiste taimede õietolm.

Märtsist maini õitsevad lepp, sarapuu ja kask, juunis-juulis aastataimed ning kõrrelised (timut, aruhein, kerahein, raihein, nurmik, luste ja rukis). Koirohi ja malts levitavad õietolmu augustis ja septembris. See, millisesse perioodi mingi taime õitseaeg jääb, sõltub aga aasta ilmast.

Õietolmuallergia ägenemisperiood on aastati erinev. Ka klimaatiliselt erinevates piirkondades õietolmu lendlemise aeg varieerub.

Kuna mõnedel taimedel langeb õitseaeg kokku, võib ülitundlikkus tekkida mitme taime õietolmu suhtes. Eri taimede õietolmul on ka ühiseid antigeenseid omadusi. Näiteks timuti õietolm sisaldab antigeene, millest osad on ühised keraheina, aruheina, rebasesaba ja mõne muu rohttaime antigeenidega.

Organismi tungib õietolm hingamisteede, harvem naha kaudu. haigusnähud ei ilmne kohe, vaid alles siis, kui õietolmu on õhus küllalt suures koguses.

Vihmaga on õietolmu vähem

Kõige rohkem leidub õietolmu õhus kuiva tuulise ilmaga, kõige vähem vihmase ja niiske ilmaga. Ka õhtul, öösel ja varahommikul on õhk niiskem ning õietolmu õhus vähem. Samal põhjusel on õietolmu vähem ka rannikul.

Seotud lood:

Lillede (priimulad, alpikannid, asalead, ratsuritähed, päevalilled) õietolm võib põhjustada allergiat neil, kes iga päev tegelevad nende hooldamisega. Ka lillelõhn, -mahl ja -varred võivad põhjustada allergiat. Vartel ja mahlal (näiteks piimalill) võib olla ärritav-toksliline toime inimese nahale.

Kuid pollinoosist ei jää puutumata ka suurlinna inimesed. Ilmselt on põhjuseks see, et linnaelanikud viibivad autode heitgaaside ja tolmu meelevallas, mis kahjustavad limaskestade vastupanuvõimet.

Õietolmuallergeeni väljaselgitamiseks tehakse oletatavate allergeenidega nahateste, kuid mitte haiguse ägenemisperioodil. Parim aeg testideks on siis, kui haigusnähud pole veel ilmnenud või need ei ole päriselt taandunud.

Infot õietolmu esinemise kohta Eestis saate internetist aadressil www.allergialiit.ee ja Euroopas aadressil www.polleninfo.org, samuti ajalehtedest ja raadiost.

Vältige õietolmu

Teile ebasoovitavate taimede õitsemise ajal püüdke viibida võimalikult vähe väljas, kandke päikeseprille, et silmi õietolmu eest kaitsta. Koju tulles pange tänavariided kappi, peske nägu ja vajadusel ka juukseid, loputage nina soolalahusega. Õhutage eluruume ajal, mil õhus on õietolmu vähem.

Kui teil on allergia mõne umbrohu vastu, niitke need enne õitsema hakkamist. Samuti ärge kuivatage pesu õues. Kui võimalik, võtke allergiat tekitavate taimede õitsemise ajaks puhkus ja sõitke mere äärde või muusse paika, kus need taimed parasjagu ei õitse.

Pollinoosiallergikud peaksid olema ettevaatlikud ka mõne toiduaine, näiteks mee, pähklite või päevalilleõli suhtes.

Kui haigusnähtusid esile kutsuvaid allergeene vältida ei õnnestu, tuleb kasutada histamiinivastaseid ravimeid, mida manustatakse silma või ninna. Käsimüügist saab osta Allegodili. Müügil on ka nina-
spreisid ja silmatilku.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare