Kaablirull enne kiiktooliks muutumist.
Siis hakkasin tasapisi proovima ja eemaldasin hakatuseks kaablirulli südamikult osa laudu, mis on otstega ringikujulistes soontes. Eemaldada tuli ka kolm läbivat ettejäävat tõmmitsat (rauast ümarvarrast).
Kõigepealt tuli kaablirulli südamikult eemaldada mõned lauad.
Siis algasid katsetused õigete kaldenurkade leidmiseks istme ja seljatoe tarvis. Karkassi külgprusse tuli mitu korda kinnitada ja lahti kruvida. Kui olin soovitud, õige nurgaga tulemuse saanud, järgnesid poltide ja metallnurgikutega kinnituste tegemised.
Rulli südamikku sai ehitatud karkass istme jaoks.
Istmeks ja seljatoeks kasutasin veekindlat vineeri, kuid ilusama tulemuse saab kindlasti terrassilauaga.
Juhtliist, kuhu toetub istmelaud.

Valmis kiiktooli võiks viimistleda Pinotexiga või üle värvida. Mina kasutasin kuuma oksooli, mis puitu hästi imendub. Oksooli tohib kuumutada ainult veenõus!

Kuna tooli raskuskese on viidud madalale, pole karta ka üle kaela lendamist. Samas võib kiiktooli varustada lauaga, mis liigub külgseintele kinnitatud juht­soontes.

Selline kiiktool pakub aias tuulevarju ja on ideaalne koht juba varakevadel märtsipäikese nautimiseks. Tool pakub eraldatust ja vajadusel kas päikest või varju, see on mõnus koht lugemiseks, ristsõna lahendamiseks või tööks arvutiga.

Kellele isoleeritus ei meeldi, võib tikksaega teha külgseintesse väljalõiked.
Kaablirull on muutunud õdusaks aiakiiktooliks.