Ent mida kodus kipsis käe või jalaga peale hakata? Kas taastumine seisnebki üksnes selles, et mu käsi või jalg on nüüd kipsi pandud ning jään ootama, kuni kips maha võetakse?

Merimetsa tervisekeskuse ruumides asuva ortopeedilise füsioteraapia kabineti füsioterapeut Lea Saapar tõdeb, et pärast traumat on haiged sageli üsna nõutud. Millises asendis haiget kätt või jalga hoida? Kas luumurruga kätt või jalga võib üldse liigutada? Kui jah, siis kuidas?

„Näiteks on praegusel ajal hästi tüüpiline, et kukkumine lõpeb käsivarreluu kämblapoolse otsa murruga,” räägib Saapar. „Tavaliselt hakatakse kätt siis liikumatuna hoidma, aga küünarnukist ju käsi liigub.”

Tüüpiline vaatepilt nimetatud puhul on ka naba kõrgusele kaela riputatud käsi, aga tegelikult tuleks kätt hoida hoopis südamest kõrgemal.

„Mõne õlavigastuse puhul on palju tegevusi, mis pole soovitatud või on isegi keelatud ning kätt peabki pikalt tugisidemega kaelas kandma,” nendib Saapar.

Füsioterapeut õpetab

Sarnaste küsimustega – mida ma teha võin ja mida mitte ning kuidas teha – seisavad inimesed silmitsi ka pärast operatsioone.

„Olenevalt operatsiooni spetsiifikast võib olla suundi, mida ei tohi alguses kasutada,” viitab Saapar, lisades, et ega haige peagi ise niisuguseid asju teadma, neid võiks keegi talle õpetada ning ortopeedilise füsioteraapia kabinet on selleks just sobiv koht.

„Esmalt võiks meile helistada ja rääkida – mul oli selline ja selline trauma, sain sellise ja sellise diagnoosi, kui kiire mul taastusraviga on,” selgitab Lea Saapar, millest abi otsides pihta hakata.

Füsioteraapiakeskusse pöördunud patsiendi tervislikku seisundit hindab terapeut põhjalikult: mis juhtus, millist ravi ta on saanud, millised on vaevused, milline koht on terve, milline mitte, mil määral saab liigutada jms, mis annab talle teavet haige seisukorrast.

„Hindan ära haige seisundi ja selgitan, mida ta lähtuvalt traumast teha tohib ja mida mitte ning annan kodused juhised. Kui tekib tagasilööke või kui selgub, et inimene ei saanud täpselt aru, mida ja kuidas teha, saab ta meile alati anda tagasisidet. Minuga on tal ka oluliselt lihtsam saada ühendust kui oma raviarstiga. Vahel on jällegi minul tema raviarstiga vajadusel lihtsam ühendust saada kui haigel endal,” loetleb Saapar, kuidas füsioterapeut saab haigele paranemisteel abiks ja toeks olla.

Kuniks saab ise hakkama

Füsioteraapiaseansi jooksul tegeletakse erinevate füsioterapeutiliste protseduuridega. Nendeks võivad olla vastavalt vajadusele aktiivne või passiivne harjutuste sooritamine, teipimine, aparatuurne protseduur vms.

„Olen patsiendiga nii kaua koos, kuni ta kõrvalist abi enam ei vaja – kas siis seetõttu, et ta saab ise hakkama või seetõttu, et ta on tervenenud,“ kostab Saapar vastuseks küsimusele, kui kaua taastusravi füsioterapeudiga koostöös kestab. Kindlat visiitide arvu, kui mitu korda peaks vastuvõtule tulema, anda ei saa, sest kõik sõltub inimesega juhtunust.

„Kergemate probleemide puhul võib piisata korrast-kahest, raskemate traumade, näites suure autoavarii järgselt võib taastusravi aega võtta ka paar aastat,” nendib Saapar.

Füsioteraapiakeskuse spetsialistid töötavad tihedalt suheldes Eesti parimate ortopeedidega, kes suunavad füsioteraapiasse inimesi, kes loodetavasti selle abil pääsevad lõikusest. Või seisnebki nende ravi just nimelt füsioteraapias.

Füsioterapeudiga tasub kindlasti konsulteerida ka enne plaanilisi lõikusi, et end operatsiooniks ette valmistada.

„Mida paremas seisus on lihaskond enne operatsiooni, seda kiiremini ja väiksemate vaevustega patsient taastub,” põhjendab Saapar.


Täiskasvanute ortopeediline füsioteraapia

Merimetsa tervisekeskus, Paldiski mnt 68a, kab 249, telefon 50 33 622, e-post info@fysioterapeut.ee.

Vastuvõtt on eesti, vene ja inglise keeles.

Vaata ka kodulehte www.füsioterapeut.ee

Jaga
Kommentaarid