Granaatõun peidab kuhjaga tervist
Need ja teisedki uskumused räägivad granaatõuna kasulikkusest meie organismile.
Meie kliima granaadipuule ei kõlba. Metsikult kasvab ta subtroopilistes metsades Vahemere maades, Iraanis, Iraagis jm, eeskätt mägistel aladel.
Granaadipuud kultiveeriti juba antiikajal, kohati ehk isegi 5000 aasta eest. Seega on ta üks vanimaid kultuure üldse. Praegu viljeldakse granaadipuud soojades piirkondades, eeskätt Itaalias, Portugalis, Hispaanias ja lõunapoolsetes Kaukaasia riikides.
Granaadipuu vili granaat-õun on nahkja kestaga suurt, veidi kandilist õuna meenutav mari, mille viljalihas on palju aromaatseid hapuka maitsega seemneid. Koore värvus on enamasti kollakaspunane, viljaliha koos seemnetega purpurpunane.
Seemnete arvele langeb pea pool vilja kaalust. Söödav osa ongi seemneid ümbritsev mahlakas ümbris ehk seemnerüü. Ühes viljas võib olla
400 - 700 seemet, mis on tugeva magushapu maitsega.
Granaadipuu viljad ja mahl on jõudnud ka Eestimaale. Eriti palju võib kaubanduses kohata mitmesuguseid grillikastmeid ja lihamarinaade, mille koostises on granaatõuna mahl. Mahla kuivekstraktist valmistatakse imemistablette organismi antioksüdantide varu täiendamiseks.
Millest koosneb
Viljade pehme osa sisaldab kuni 14% suhkruid, kuni 9% õun- ja sidrunhapet, C-vitamiini, pektiinaineid, park-aineid, tärklist, fütontsiide, bioflavonoide jm.
Rohkelt C-vitamiini on koores - 100 grammis 193 mg. Hulgaliselt on raviaineid ka lehtedes ja juurtes, samuti õites.
Lehtedes-juurtes on sedavõrd palju parkaineid, et neid kasutati naha parkimisel ning värvide tootmisel.
Seemnetes leidub veel naissuguhormoonile östrogeenile analoogse toimega ühendit. Seega on seos viljatuse raviga granaatõunal tõesti olemas.
Eriti suure väärtusega on mahl, milles on palju nii suhkruid (glükoosi, fruktoosi, sahharoosi), orgaanilisi happeid kui ka parkaineid. Raviks on seda kasutatud juba aastatuhandeid.
NB! Mahla ostmisel jälgige, kas tegemist on täismahla, nektari või hoopis mahlajoogiga. Täismahla tuleb alati lahjendada veega üks ühele.
Granaatõun toiduks
Toiduks on mugav kasutada tööstuslikult valmistatud mahla. Müügil on ka siirupid, millest on hea teha tarretisi, glasuuri, mahlajääd, mitmesuguseid magustoite.
Maitsestamaks granaat-õunaga lihatoite, milleks ta väga hästi sobib, võite valmistada mehu, purustades granaatõuna viljaliha koos seemnetega mikseris. Seejärel pressige segu läbi marli, nii et seemnemass jääb eraldi kasutamiseks. Mehu aga pange purkidesse suletult hoiule külmkappi, kus see püsib värske nädala jagu. Sellega sobib marineerida liha enne praadimist, samuti maitsestada liha- ja kalatoite.
Mehu saab kasutada veel joogiks, magustoitude lisandiks, toorsalatite kastmeks, teravamaitseliste lihatoitude kastmete maitsestamiseks jne. Seemnemass kuivatage ning tehke sellest teed.
Granaatõuna sisu võib pudistada ka toorsalatitesse või hoopis kaunistada sellega liharoogi ja magustoite.
Granaatõuna kooretee
Valage 1 sl kuivatatud ja purustatud või 2 sl tooreid tükeldatud granaatõunakoori üle 1 kl veega. Keetke aeglasel tulel 30 minutit, kurnake. Võtke 2 sl enne sööki 3 korda päevas.
Granaatõuna kooretõmmis
2 sl kuivatatud purustatud koori valage üle 1 kl veega. Kuumutage keemiseni ning laske soojas 4 tundi seista, kurnake. Kasutage kompressiks ja kurgu kuristamiseks.
NB! Granaatõuna koores on lisaks parkainetele ka toksilise toimega alkaloide. Seega ei tohiks lapsed pikka aega kooreteed ega -tõmmist kasutada.
Vanaaja tervisesoovitusi
Suurt ravivat tähtsust omistati granaatõunale juba vanaajal, põhilised tarkused pärinevad kreeklastelt ja araablastelt.
Granaatõuna värske viljaliha ja mahl ning kooretee turgutavad organismi järgmiste hädade korral:
- organismi kurnatus (eriti pärast raskeid haigusi);
- külmetushaigused, palavik, köha;
- mao- ja kaksteistsõrmikuhaavand (normaal- ja alahappesusega);
- kõhuvalu ja -lahtisus - mahl ja kooretee;
- kõhupuhitused - kooretee;
- soolehaigused (enterokoliit, düsenteeria) - mahl ja kooretee;
- põrnahaigused;
- maksapõletik;
- suhkruhaigus;
- toidumürgitus;
- stomatiit ehk suupõletik - loputada suud kooretõmmisega;
- angiin - loputada kurku kooretõmmisega;
-juuste aeglane kasv ja väljalangemine - loputada pärast pesemist kooretõmmisega;
- pigmendilaigud nahal, vinniline ja rasune näonahk - mahl joomiseks ning viljaliha kompressiks.
