Huvi vanade hoonete ja asjade korrastamise vastu on hüppeliselt kasvanud


Huvi vanade hoonete ja asjade korrastamise vastu on hüppeliselt kasvanud
Foto: Hiiumaa ametikool

Kas mäletate, et Kalamaja oli veel üsna hiljuti üsna rääbakas kant, kus õhtuhämaruses eriti liikudagi ei tihanud? Või on veel silme ees pilt, kuidas üks kokku kukkuv talumaja ajas maantee ääres teist taga?

Või ehk on meeles, et uudised mõisatest kajastasid vaid sisse varisevaid katuseid ja aferistidest omanikke?

See kõik ei olnud üldse ammu. Huvi vanade hoonete ja asjade korrastamise vastu on hüppeliselt kasvanud viimase viie-kümne-viieteistkümne aastaga.

Vana asja armastamiseks on palju erinevaid, nii emotsionaalseid kui ka ratsionaalseid põhjusi. Paljud vanad töövõtted tulevad uuesti kasutusele ja seda mitte ainult selle pärast, et masinaga ei saa, vaid käsitsi tehtud asjad on uhkust tekitavad ainueksemplarid, neil on enda, sõbra või ka mõne tundmatu meistri hing sees, inimese lõhn juures.

Aina enam jõuab inimestele pärale ka see, et vana korrastades, materjale taaskasutades, kohalikust materjalist ise tehes, hoiame me keskkonda. Looduslikke materjale kasutades hoiame iseennast, enda ja perekonna tervist. Meistrilt tellides hoiame ühiskonda, sest anname tööd kohalikele. Ning veelgi enam – mitte suvalist tööd, vaid mõtestatud ja huvitavat tööd.

Restauraatori amet on sõna otseses mõttes meistri amet, iga tööülesanne on uus, iga liigutus vajab mõtlemist. Võibolla just sellepärast astub restauraatori erialale ühe enam ka täiskasvanud, juba töökogemusega inimesi.

Seotud lood:

Restaureerimise vajadus saadab erinevaid erialasid ja seda saab õppida erineval moel. Konserveerimise ja muinsuskaitsealast akadeemilist haridust saab Eesti Kunstiakadeemiast. Tartu Kõrgemas Kunstikoolis saab õppida nii mööbli kui ka nahadisaini kõrval nende konserveerimist.

Kui kõrgkoolid on sel aastal vastuvõtu juba lõpetanud, siis kutsekoolides alles võetakse avaldusi vastu. Restaureerimist saabki õppida ka mitmes kutsekoolis.

Hiiumaa Ametikoolis võetakse tänavu uusi õpilasi vastu puitehitiste restauraatori ja Viljandi Kutseõppekeskuses mööblirestauraatori, puitehitiste ja kiviehitiste restauraatori erialale. Tallinna Ehituskoolis saab õppida puitehitiste restauraatoriks ja restauraator-viimistlejaks, Haapsalu Kutsehariduskeskuses kiviehitiste restauraatoriks.

Õppimisvõimaluste arv tundub Eesti mõistes suur, reaalsuses on aga nõudlus õppinud meistrite järgi isegi suurem, sest restaureeritavate objektide hulk ei tundu vähenevat. Samuti on selgelt kasvanud tellijate teadlikkus, sest koopiate tegemise asemel püütakse üha enam väärtustada ehedat. Veelgi enam - tänane tellija oskab nõuda kvaliteetset tööd.

Foto: Hiiumaa ametikool

Igal restaureerimist õpetaval koolil on oma eripära, erisused õppekavades, erinevad õppejõud ja praktikakorraldus. Õppida saab nii pealinnas kui ka saarel, päevases õppes, sessioonõppes või ka töökohapõhises õppes. Tore on see, et kaks kutseõppekeskust – Viljandi kutseõppekeskus ja Hiiumaa ametikool- paiknevad ajaloolistes mõisakompleksides Vana-Võidus ja Suuremõisas.

Mõlemas mõisas on äsja toimunud restaureerimistööd, aga mõlemas jagub võimalust kätt harjutada ka tulevastel õpilastel. Hiiumaa ametikoolis toimub ka suur osa õppest restaureerimistöödel päris objektidel nii Hiiumaal kui mõisates ja kirikutes üle Eesti. Tänu viimaste aastate aina paremale rahvusvahelisele koosööle on parimatel õppijatel võimalus osaleda ERASMUS+ programmi raames ka välispraktikal.

Kes eriala vastu huvi tunneb, soovitan silmad lahti hoida ja külastada Muinsuskaitseameti, Maaarhitektuuri keskuse, Muhu Pärandikooli, MTÜ Vanaajamaja, Säästva Renoveerimise Infokeskuse jt tegemisi ja koolitusi.

Kutsekoolide vastuvõtud kestavad augusti keskpaigani. Avaldusi saab esitada www.sais.ee. Tere tulemast restaureerimise põnevasse maailma!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare