Nüüd, viis aastat hiljem, hakkas miskipärast seljatugi servadest lahti tulema ja riideid katkuma. Oli vaja kiiresti välja mõelda, kuidas toole remontida.

Kui salvrätti eseme peale kanda, siis on hea kui ese on eelnevalt valgeks värvitud, sest siis tuleb muster ilusti esile, tume värv kipub õhukese paberi endasse neelama. Valge värv andis ka eelise pahteldamiseks - kõik katkised kohad sai pahtliga täidetud ja lihvitud.

Enne värvi peale kandmist, määrisin seljatoe krakleelakiga üle, et kuivamisel tekiksid värvi sisse praod ja see annaks vanaaegse tooli efekti. Et valge pind sulanduks tumeda põhivärviga, toonisin servi pruuni värviga.

Pärast kuivamist algas kõige-kõige mõnusam töö - salvräti laki abil peale kandmine. Üks on kindel: eelnevalt tuleb võimalikult palju detaile salvrätist välja lõigata, sest siis, kui läheb tööks ehk kinnitamiseks, on neid hea võtta ega pea enam aega lõikumisele raiskama.

Kui juba seljatugi sai värske välimuse, pidin ka toolipadja kanga välja vahetama. Käisin isegi ekstra kangapoes mingeid lahedaid rahvusstiilis kangaid otsimas, aga ei leidnud midagi. Isegi mitte ligilähedast ja nii pidingi kodus olemasolevatest materjalides põhja tegema.


Mari Riina Rist on Rakveres elav vabakutseline kunstnik, kes proovib erinevaid tehnikaid ning katsetab materjalidega. Tema tegemistega saad tutvuda Leekpea blogis.