Ka koolist saab terviseabi
Nii võib lapsevanem ebameeldivalt üllatuda, avastades lapsel täid või et vahetunnis toimunud rüseluse tagajärjel on vaja minna traumapunkti.
Ka kutsub sügisene päike lapsi vahetunnis õue mängima, ent higise naha ja vähese riietuse korral on külmetumine kerge tulema.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste hooaeg on juba käes ja tervisekaitseinspektsiooni andmetel on ligi pooled viirusnakkuste põdejatest just lapsed. Missugust terviseteenust võib lapsevanem oodata koolist ja kuidas tegutseda lapse haigestumise korral?
Nagu igal inimesel on oma perearst, peaks ka igal õpilasel olema oma kooliõde. Ka kooliõel on oma kindel “nimistu” ehk konkreetse kooli õpilased, kellele tema töö on suunatud.
Üks peamisi erinevusi on aga see, et koolis ravitööd et toimu – haige lapse ravi määrab ja koordineerib kas lapse perearst või raskete pikaajaliste haiguste puhul eriarst.
Kooliõe peamised töövaldkonnad on tervise järelevalve, haiguste ennetamine (ka õpilaste vaktsineerimine), tervise ja heaolu edendamine ning vajadusel esmaabi osutamine.
Kooliõde kui tugiisik
Eesti koolilaste peamised terviseriskid on ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi tarbimine ning riskialdis seksuaalkäitumine, mida omakorda mõjutab sotsiaalmajanduslik olukord.
Õpilaste tervisehäiretest on esikohal hammaste kehv seisukord ja sagedane haigestumine viirusinfektsioonidesse, samuti esineb nägemis-, rühi- ning vaimse tervise häireid.
Seega saavad täiskasvanueas ägenevad ja süvenevad terviseprobleemid tihti alguse just koolipõlves.
Kooliõe ennetavad tervisekontrollid ja vaktsineerimised on lapsele tavaliselt esimene iseseisev kokkupuude tervishoiuga.
Kooliõde on kujuneva isiksuse esimene tugiisik tervislike eluviiside saavutamiseks ja säilitamiseks, sest lisaks koolitunnis õpetatule aitab kooliõega rääkimine õpilasel mõista, et üldtunnustatud tõed puudutavad teda ka isiklikult.
Ennetava tervisekontrolli eesmärk on lapse terviseseisundi ja arengu hindamine, et juba varakult avastada võimalikke riske ja suunata õpilane vajadusel edasi perearsti või muu spetsialisti juurde.
Kui lapsel esineb mõni terviserisk, tuleks kavandada edasine plaan nende vähendamiseks. See võib tähendada visiiti eriarsti juurde, prillide muretsemist, rühi korrigeerimiseks võimlemisrühma minemist, noorte seksuaaltervise nõustamiskliinikusse suunamist, korduvat nõustamist jne.
Kooliõdedel tuleb oma töös puutuda üha enam kokku isiksuse- ja käitumishäirete ning sotsiaalsete probleemidega kimpus olevate õpilastega.
Seetõttu on õel võtmeroll selles, et eri osapooled – õpilane ja tema pere, õpetajad, vajadusel ka kooli juhtkond, psühholoog ja sotsiaaltöötaja – teeksid lapse tervise ja heaolu nimel koostööd.
Heade õpitulemuste alus
Lapse delikaatsed tervisemured peavad jääma kooliõe ja lapse vahele: igal õpilasel on õigus privaatsusele. Näiteks kui koolis avastatakse täid, tuleb kindlasti kõikide õpilaste pead läbi vaadata, kuid see peaks toimuma privaatselt, mitte klassiruumis kõigi teiste silme all.
On levinud eksiarvamus, et täid on vaid vaeste perede laste juustes. Tegelikult võivad kõik, kes teiste laste või nende kasutatud esemetega (kamm, müts, kõrvaklapid) kokku puutuvad, need putukad endale saada.
Kooliõde kontrollib ka seda, kas koolikeskkond on turvaline ja toit vastab tervisliku toitumise soovitustele, et toimuvad tervisealased loengud ja jagatakse infomaterjale. Paljudes koolides õpetab õde õpilastele ka esmaabioskusi.
Kui laps on koolis haigestunud või saanud traumas kannatada, annab õde talle esmast abi. Vajadusel kutsutakse kiirabi või viiakse laps haiglasse. Enamikul juhtudel aga teavitatakse vanemaid, et nad haige lapse koju ravile viiksid.
Paljud tervisehädad tulenevad tegelikult lihtsatest asjadest. Näiteks kui laps pöördub kooliõe poole pea- või kõhuvaluga, võib selle põhjuseks olla vähene uni, ülemäärane stress või söömata jäänud hommikueine.
Tervislik eluviis on heade õpitulemuste peamine eeldus: erinevad uuringud on näidanud, et lapsed, kes söövad tasakaalustatud toitu, on kehaliselt aktiivsed, viibivad õues, magavad piisavalt ning kelle suhted lähedaste ja sõpradega on head, on ka oma õpitulemustes eakaaslastest ees.
Lapsevanem peaks teadma
- Kooliaasta alguses küsitakse lapsevanema nõusolekut tervisekontrollide läbiviimiseks, mis tehakse I, III, V, VII, IX ja XII klassis. Tavaliselt antakse tervisekontrolli järel lapsele kätte ka teatis selle tulemuste kohta ja soovitatavatest tegevustest tervise arendamiseks.
- Enne iga vaktsineerimist peab kooliõde küsima lapsevanema kirjalikku nõusolekut. See on lapse tervise huvides, et välistada võimalikud vastunäidustused. Kui pere ei soovi last vaktsineerida, peab ta seda kirjalikult kinnitama.
- Kooliõde võib tervisekontrolli tulemuste põhjal soovitada pidada nõu perearsti või mõne eriarstiga.
- Haiget last ei tasu kooli saata – kooliõde ei määra talle uuringuid ega ravi, samuti ei kirjuta puudumistõendit. Haigestumise korral tuleb pöörduda lapse perearsti poole.
- Peale perearsti tööaega saab ööpäev läbi meditsiinilisi nõuandeid küsida ka perearsti nõuandetelefonilt 1220.
- Perearst annab pärast lapse haigestumist (kui ta on last näinud ja ravinud) õpilasele või tema vanemale dokumendi, mis tõendab lapse haigestumist sellel perioodil ja annab juhiseid kehalise koormuse piiramiseks haigusjärgsel perioodil.
- Kui lapsel on allergia või mõni muu haigus, mille puhul võib tema terviseseisund ootamatult halveneda (näiteks suhkurtõbi, astma või epilepsia), peab kooliõde seda teadma, et vajadusel kiiresti esmaabi osutada.
- Kui kool asub kodust kaugel ning laps elab õpilaskodus, on soovitatav registreerida ta selle piirkonna perearsti nimistusse. Tõenäoliselt viibib laps õpilaskodus suurema osa aastast ning ka haigestumine viirushaigustesse on kooliajal tavaliselt kõrgem.Kui vanemad soovivad jätta lapse kodukoha perearsti nimistusse, peavad nad haigele lapsele perearstiabi korraldamise ise tagama.
- Väikestes koolides ei ole kooliõde igal koolipäeval kohal, ent kõikides koolides peab olema info kooliõe vastuvõtu aja ja koha kohta ning soovitatavalt ka tema telefoninumber.
- Lapsevanem peaks tundma huvi, kes on ta lapse kooliõde ja märkima üles tema kontaktid. Vanem võib ka ise kooliõe poole pöörduda, näiteks kui lapse terviseprobleemi tuleb koolis jälgida.
Allikas: haigekassa
