Kaasaskantav ulualune tagab looduslähedase puhkuse
Eestis puhkamine võib leidlikuma reisija jaoks olla vägagi kukrusõbralik. Eriti kui loobuda eheda seikluse nimel peenematest mugavustest ning eelistada padja-teki asemel telki ja magamiskotti.
Metsas ikka metsaga mestis
Riigimetsas leidub hulgaliselt tasuta telkimisalasid ning laagriplatse, mis asuvad inimasustusest ja suurtest teedest meeldivalt kaugel. Telkimisalad on rajatud looduskaunitele RMK puhkealadele või nende vahetusse lähedusse. Nii rikkaliku loodusega maal nagu Eesti peaks üks korralik telk ja magamiskott kuuluma iga inimese standardvarustusse sama loomulikult kui mobiiltelefon.
Kuna telgiomanik pole maaomanik, siis päris valimatult oma ajutist kodu kuhugi üles seadma hakata ei maksa. Eestis kehtib küll nn igaüheõigus, mille kohaselt on siinne kaunis loodus ja metsad rahva ühisvara ning loodusväärtused avatud nautimiseks kõigile. Ometi tohib end riigimetsas laagrisse sättida vaid selleks ette nähtud kohtades.
RMK telkimisalad on varustatud lõkkeplatside, varikatuste, pinkide, laudade ning enamasti ka kuivkäimlatega. Kohati on olemas ka kaevud joogivee tarbeks ning muudki tarvilikku.
Kindlama katuse eelistajatel on lisaks telgile vabadus ka päev-paar mõnes RMK metsaelamus resideeruda. Neid on matkajate ning teiste omal käel looduses liikujate tarbeks rajatud paarkümmend üle Eesti. Nii metsamajad kui -onnid on spartalikult lihtsa konstruktsiooniga ning vaid elementaarse varustusega. Enamasti on kohapeal olemas vaid pingid, lauad ja lõkkekolle. Seega pehme küljealuse ja muu vajaliku organiseerimine jääb siingi matkaja enda lahendada.
Puhkajal ka kohustused
Loodusesse siirdudes peaks alati silmas pidama, et lisaks igaüheõigusele lasub puhkajal kohustus hoida ümbritsevat elustikku häirimatu ja puhtana. Enne retke ettevõtmist tuleks päästeala infotelefonilt 1524 või lähemast RMK teabepunktist uurida, ega metsaminek tuleohu tõttu keelatud pole.
Metsas olles tohib lõket teha ainult selleks otstarbeks ette valmistatud või tähistatud kohas. Sealjuures tuleks eelistada kattega lõkkekohta. Olge tähelepanelik ja ärge jätke lõket valveta. Tule tegemisel võib kasutada valmis puid, mahalangenud oksi. Lõkkes võib põletada ka looduslikku päritolu jäätmeid, kasutatud grillsöed tuleb kallata lõkkeasemele. Lõke tuleks hoida korralikult põlev, aga võimalikult väike. Lahkudes tuleb kindlasti tuli kustutada ja panna prügi selleks ette nähtud konteineritesse.
Poleks paha metsaretk korralikult ette kavandada ja eelistada liiklemiseks radu, mis on selleks ette valmistatud ja märgistatud. Sel juhul saate olla kindel, et loodushuvi rahuldamine ei tule metsaelustiku arvelt. Metsas puhates ei maksa unustada, et ka laagrinaabrid on osa elusloodusest, kellesse tuleks aupaklikult suhtuda.
Kel metsakogemust napib või kes soovib end metsaga ka paberil kurssi viia, võib RMK looduskeskustes ja kodulehel enne puhkust läbida metsatarkuse koolituse ning liituda metsasõprade klubiga. RMK puhkealadele on üles seatud ka teabepunktid ja looduskeskused ning telkimisalade infotahvlid, mis jagavad kõigile huvilistele teavet ja soovitusi metsa hoidmise ning ümberkaudsete huvitavate paikade kohta.
Et puhkusele veelgi vunki anda, võiks rännuvahendina kasutada ka mõnda harjumuspäratumat ja keskkonnasäästlikumat liiklemisviisi, näiteks jalgsimatka, jalgratast või rongi.
Laagrid paiknevad keset loodusimesid
Kõige rohkem RMK telkimiskohti on koondunud Põhja-Eestisse, kuhu on rajatud 15 eri suuruses telkimisala. Neist suurimad on Tsitre, Juminda, Purekkari, Võsu ja Oandu telkimisalad, lisaks veel kümmekond lõkke- ja telgiplatsi.
Purekkari lähedal asub Eesti mandriosa põhjapoolseim tipp, hulgaliselt suuri rändrahne, endisi sõjaväerajatisi ja häid linnuvaatluspaiku.
Tsitre ümbruskonnas on Muuksi linnamägi, Turjekeldri koobas ja juga, Eesti suurim kivikirstkalmete rühm varasest rauaajast - Hundikangrud. Peale selle mitmel pool loodusõpperajad, vaatetornid, rabad ja soojärved.
Põhja-Eesti puhkeala peamine väärtus on aga pikk rannajoon ning huvitavad väikesaared. Kes pealinnast liialt kaugele ei kipu, saab suunduda Aegviidu-Kõrvemaa puhkealale või ka Harku metsa, kus on taastatud liikumisrajad ning valmistatud ette mõned piknikukohad.
Kalapüügihuvilistel maksab kaaluda mõtet telk püsti lüüa näiteks luiterikka Peipsi põhjaranniku läheduses asuvatele Raadna, Kauksi või Uusküla telkimisplatsidele, et seal omapüütud saaki kohe ka küpsetada. Õngitsemiseks pole Eestis teadupärast kalastusluba vaja. Peipsi-äärsed Järvevälja ja Smolnitsa luited ning laulev liiv on võrratud ka lihtsalt järveäärse puhkuse veetmiseks ning sealsed laaned head paigad metsaandide leidmiseks.
Lõuna-Eesti telkimisalad sobivad hästi kollektiivpuhkuse korraldamiseks, mahutades enam kui paarsada telkijat ja rahvasummale vastavaid võimalusi. Lõuna-Eestis kaunil liigendatud maastikul asuval Haanja-Karula puhkealal paiknevad vaatamisväärsustest aga Eesti kõrgeim mägi ja sügavaim järv.
Loode-Eesti puhkeala ja seal paikneva Peraküla telkimisala tõmbenumbriteks on meri, lummav rannikumets, rannavallid ning seened-marjad.
Saaremaa õrn ja omapärane loodus pakub tornivaatlusi merele, salapäraseid matkaradu ja päikselisi piknikukohti. Samuti võimalust saada osa militaarsest elamusest Dejevo telkimisalal asuvas punkris-matkaonnis.
Siin-seal RMK telkimisaladel ootab puhkajaid pärast päevamatka ka saunaleil, näiteks Aheru järve äärsel Oore telkimisalal Lõuna-Eestis.
Sarnaselt Lemme telkimisalaga Pärnumaal on mitmed laagrialad valmis ka sportlikumate puhkajate tarvis ning üles on seatud võrk- ja korvpalliplatsid. Pärnumaa Krapi ja Saaremaa telkimisalad on aga kindlasti meeltmööda rannarõõmude ja öiste järvesupluste nautijatele.
Niisiis - sel suvel pistke hoopis Eesti kaart taskusse ning suunduge kodumaa veel nägemata paikade ilu avastama.