Käime ja koome taas

Kudumisvõistlus “Käi ja koo” tuleb taas. Ühtpidi võib kudumisvõistlust võtta käsitööliste naljana iseenda töö üle. Teisalt on asi traditsioonides. Varasemal ajal on käsitöö tegemine olnud naise igapäevaelu loomulik
ja lahutamatu osa.

Tänapäeval suhtutakse käsitöösse kui ajaviitesse, mistõttu saavad naised, kes julgevad väljaspool koduseinu näputöö välja võtta (nt loengus, konverentsil, reisil, arstijärjekorras) alati kõrgendatud tähelepanu osaliseks. Enamasti on see positiivne, kuid tuleb ette ka halvakspanu, justkui poleks avalikus kohas kudumine vm näputöö tegemine sünnis.

“Käi ja koo” korraldajaks on MTÜ Lossi Gild, mis koondab kuut tekstiilkäsitöölist, kel kõigil TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala õpingud selja taga. Lossi Gildi liikmetest viis tegutsevad omandatud erialal, nii käsitööd õpetades kui ise käsitöö tegemisega elatist teenides. Kuuendale liikmele on käsitööst praeguseks saanud rohkem hobitegevus.

Gildi üks tegevusi on arhailiste tekstiilkäsitöövõtete propageerimine tehnikate õpetamise ja toodete valmistamise kaudu. Samuti võib kudumisvõistlust käsitleda kui käsitöö tegemise propageerimist,” tutvustab Lüüli Kiik kudumisvõistluse korraldajaid.

Ainulaadne võistlus

“Kudumisvõistluse idee peale tulime ühel gildi koosolekul. Olime võtnud nõuks korraldada käsitööliste mõõduvõtu ja ajurünnaku kaudu jõudsime käies kudumiseni. Meid intrigeeris levinud ütlemine, et Kihnu naine ei lähe üle õuegi, ilma et vardad ei kooks. Tahtsime järele proovida, mismoodi see käigu pealt kudumine siis käib. Proovisime ning tõdesime, et polegi kontimurdev ülesanne. Seejärel tegime reeglid ja kuulutasime võistluse välja.

Et sarnast võistlust kusagil varem peetud oleks, pole me kuulnud. Kuid ei saa välistada, et ka mujal maailmas käigu pealt kudumises võisteldud on,” räägib Lüüli ettevõtmise ideest.

Tunnen huvi, kuidas see mõõduvõtmine ikkagi käib: kas see, kellel pikemad jalad ja jämedamad vardad, ongi kindel võidumees? Selgub, et päris nii see siiski ei ole. Kududa tuleb ringselt viiel 2mm jämedusega vardal parempidist kudet. Ja et kõik aus oleks, jagavad võistlusvarustuse korraldajad. Enne stardijoonele asumist tuleb võistlejatel silmused varrastele luua ja üks ring läbi kududa, et rajal kudumine libedamalt läheks.

100 meetrit ja 5 varrast

Võistlusel võivad osaleda kõik, kes viie vardaga kududa mõistavad ning kahel jalal kõndida suudavad. Kudumisvõistlus toimub teatevõistlusena, iga võistkond teeb neli vahetust. Seega peaks võistkonnas olema neli võistlejat, kes siis igaüks umbes 100 meetrit varrastel kududes läbi kõnnivad. Igal võistkonnal on oma kudumistöö ja vardakott lõngakera hoidmiseks, mis teatevahetustes järgmisele võistlejale üle antakse.

Võitja selgitamiseks on kolm kriteeriumi: distantsi läbimise aeg, kootud ringide arv ja kudumi kvaliteet (st ühtlased silmused). Eelmise aasta võitjavõistkond finišeerus teisena, kuid kokkuvõttes võitis tänu kootud ringide suuremale hulgale ja väga ühtlasele kudumile.

Ja kui juba võistlusele tuldud, tasub ka pingutada, sest võitjatele on auhinnaks käsitööraamatuid, maavillast lõnga ja Lossi Gildi liikmete valmistatud käsitöötooteid.

“Meile meeldiks, kui võistkonnad end enne registreerivad, kirjutades aadressile [e-mail], et saaksime võistluse ettevalmistamisel võistlejate orienteeruva arvuga arvestada. Kuid registreeruda saab ka võistluspäeval kohapeal. Eelregistreerunutele on osalustasu 2 eurot võistkonna kohta, kohapeal liitujatele 3 eurot,” täpsustab Lüüli Kiik.

Kudumisvõistlus “Käi ja koo” toimub 18. mail Viljandimaal Heimtalis käsitöölaada programmi raames. Mõõduvõtmine algab kell 12 Heimtali muuseumi juures heinamaal. Kudumisvõistluse “Käi ja koo” patrooniks on tunnustatud kindameister Kristi Jõeste.

Lossi Gildi teistest tegemistest saate lähemalt aimu kodulehe lossigild.ee ja FB-lehekülje kaudu www.facebook.com/pages/Lossi-Gild/155203241216767.