Karin, Jorge ja mikromakramee
Teen mõned hiilivad ringid ümber noormehe, kuid otsustan teda punumisel mitte segada. Võtan hoopis nõuks müügileti juures seisvalt Karinilt asja lähemalt uurida.
Kes te olete ja mida te teete?
Jorge on pärit Mehhikost, täpsemalt México äärelinnast, ja mina, Karin, olen suurema osa ajast elanud Pärnumaal. Me kohtusime Mehhikos kolm ja pool aastat tagasi ning oleme sellest ajast saadik koos olnud ja koos pununud.
Kuidas seda tehnikat nimetatakse ja kust see ajalooliselt pärit on?
Selline punumistehnika on kõige sarnasem makramee sõlmimise tehnikaga. Punumiseks võib kasutada ükskõik millist nööri, kuid saavutamaks väga head lõpptulemust ehete punumisel on kõige sobivam vahatatud sünteetiline nöör. See on algupäraselt loodud kingseppadele, kuid omaduste poolest sobib väga hästi just makramee punumiseks mikrotasandil – sellist nööri saab hästi peita ja harutada ning see jääb punumisel ühtlane. Samuti on see väga vastupidavate värvidega ja ka tugev.
Makrameetehnika tuleb Prantsusmaalt, kuid selline mikrovorm kujunes kõigepealt välja Argentinas, kuhu see ühes mitme teise käsitöö- ja kunstivormiga sattus ning mille kohalikud väga hästi omaks võtsid. Mikromakramee levib järjest rohkem nii terves Lõuna- ja Kesk-Ameerikas kui ka Põhja-Ameerikas.
Kui kaua te olete mikromakrameega tegelnud?
Jorge tegeleb mikromakrameega kümme aastat. Mina õppisin punuma Jorge kõrvalt ja olen kolmandat aastat punumistehnika fänn.
Kas teil on tööjaotus, nii et üks on käsitöömeister ja teine tegeleb turustamisega?
Tööjaotusega on nii, et me tegeleme jõudumööda mõlemad nii ehete punumisega kui ka turustamisega. Kuna Jorge kogemus ja staaž on palju pikem, jõuab ta ka rohkem punuda ning fantaasiat lennutada. Ajapikku tekivad eri kohtades uued kontaktid ja püsi-klientuur, kellega suhtleme ja kellele tellimustöid teeme.
Mina tegelen Eestis isegi enam turustamise poolega, kuna siin on seda vaja teha rohkem ja põhjalikumalt kui näiteks Mehhikos.
Kas teil on ka oma poeke või saabki teie käsitöid osta laatadel ja muudel üritustel?
Eestis oldud aja jooksul oleme suviti ikka võimalikult paljudest üritustest osa võtnud, kuigi praeguseks, kolmandaks hooajaks, oleme juba teinud teadliku valiku, kus meile meeldib käia, sest me ei ole pelgalt müügi nimel väljas – ka endal peab meeldiv ja tore olema.
Kolm aastat tagasi Pärnusse naastes sattusime väga toreda juhuse tõttu oma stuudionurgakest pidama sellisesse käsitöö- ja tarbekunstnikke majja Pärnu südalinnas nagu Maarja-Magdaleena Gild.
See gild toimib kui üks suur ja põnev käsitöölisi ühendav maja, kus me ühes avatud stuudio põhimõttel töötavas kojas nimega Varakamber alustasime.
Oleme seal väga hästi kohanenud, nüüdseks olen mina poolenisti selle maja galeriipoodi pidamas ning siinsamas asub ka meie ehtevalik laiemas mahus.
Kust te oma materjali – niidid, kivid jms saate?
Tööks vajalik materjal pärineb väga erinevatest kohtadest üle maailma. Nöörid jõuavad meieni enamasti Ameerikast, kuid kivid (kasutame oma töös peamiselt poolvääriskive, kuid ka tavalisi looduskive, merikarpe, põnevaid seemneid jne) toome olenevalt liigist kas Mehhikost või mujalt maailmast.
Kas jagate oma teadmisi ja oskusi ka koolitustel või on need ametisaladus? Kas on mõni kindel nipp, mida selle tehnikaga tegeleja peaks teadma?
Oleme teinud ja jätkame ka tulevikus mikromakramee baaskoolitustega, et huvilised saaksid omandada oskuse teha põhisõlme, sest kõik ülejäänu tuleneb ainult ettekujutusvõimest, mis on ju tegelikult piiritu.
Punuma hakkamisel pole tihtilugu ettekujutust, kuidas ehe lõpuks välja nägema hakkab, see teeb kogu protsessi veelgi köitvamaks. Samuti on koolitused hea meetod näitamaks, et pealtnäha väike asi ei valmi sugugi lihtsa vaevaga ja on oma hinda väärt.
Peamine nipp mikromakramee tehnikas ongi suur ettekujutusvõime ja kannatlikkus.
