Kas apteegikett on hea või paha?

Ikka ja jälle tunnevad inimesed huvi, mitu apteeki Eestis on, miks kehtestatakse nende asutamisele piiranguid, mis on apteegiketid ning mida apteegis müüa tohib. Neile korduma kippuvatele küsimustele vastab Ravimiamet.

Mitu apteeki on praegu Eestis?

Eestis on 476 apteeki, neist 310 on põhiapteegid ja 166 haruapteegid. Linnades asub 346 apteeki ja maal 130 apteeki.

Mille poolest erineb haruapteek apteegist?

Apteeki ja sellele kuuluvaid haruapteeke juhib üks apteegijuhataja, kes vastutab nende kõigi eest. Ravimiostja jaoks on hea teada, et näiteks ravimite valmistamine tehakse tõenäoliselt põhiapteegis, kuid kätte saab ostja toote siiski sealt apteegist, kuhu ta retsepti viis, see võib olla ka haruapteek. Haruapteek võib olla ruumide poolest väiksem ning ei pea valmistama ravimeid. Ravimiseadusega ei ole piiratud kui palju võib ühel apteegil olla haruapteeke, kuid alates 09.06.2014 saab haruapteegi avada ainult asulas, milles on alla 4000 elaniku.

Kellele praegu apteegid kuuluvad?

Apteeki võib pidada iga äriühing ja füüsilisest isikust ettevõtja, kes tagab apteegi jaoks seadusega ettenähtu. Täna võivad apteeki omada ka apteekrid (proviisor; farmatseut).

Apteeki pidav äriühing ei tohi kuuluda arstile, haiglale, ravimitootjale ega veterinaararstile ja 9. juunist 2014. aastal ka hulgimüüjale või hulgimüüjaga seotud ettevõtjale. Selle piirangu eesmärk on tagada apteekritele suurem iseseisvus ja välistada nende sõltuvus ravimite hulgimüüjast ning vähendada survet ravimite müügiks muul põhjusel kui inimeste tervise huvidest lähtuvalt.

Kas Ravimiamet oma järelevalve käigus näeb vahet apteegi töös sõltuvalt sellest, kellele apteek kuulub?

Sõltumata omanikust (apteeker või mitte) peavad kõik Eestis tegutsevad apteegis vastama samadele tingimustele ja Ravimiamet teeb nende kõigi üle järelevalvet ühtemoodi.

Mis on apteegiketid?

Apteek Eestis ei pea kuuluma ühtegi ketti. Sellest hoolimata on viimaste aastate tendents pigem ketti kuuluda. On apteegiomaniku otsus, kas ta sinna kuulub või mitte. Ka apteekrite omandis olevad apteegid võivad kuuluda kettidesse - enamasti turunduskettidesse.

Apteegikett võib põhineda lihtsalt ühise kaubamärgi kasutamisel (turundusketid), aga võib kuuluda ka samale omanikeringile. Enamasti on apteegikett seotud ka ravimite hulgimüüjaga.

Kas apteegikett on hea või paha?

Äriühingute töö efektiivsemaks muutmiseks on kogu Euroopas tendents pigem konsolideerumisele ja ühisele ärimudelile. Ravimiostja jaoks tagab see sageli ühtlase kvaliteedi kõigis sama keti apteekides ja mõned mugavamad teenused. Kõik apteegid Eestis peavad tagama piisava valiku Eestis turustatavaid kehtiva müügiloaga ravimeid, samuti peavad olema müügil ravimid, mille osas on kehtestatud piirhind ja sõlmitud hinnakokkulepe, st sama toimeainet sisaldavatest ravimitest odavaimad. Ravimi saajat tuleb informeerida ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ning säilitamisest. Kui mõnda retseptiravimit ei ole apteegis kohapeal, tuleb ostja palvel see igal juhul sinna tellida. Ravimite hinnad erinevates apteegikettides oluliselt ei erine, maksimaalne juurdehindlus on piiratud. Loomulikult ei ole kohustust määrata ravimile maksimaalne lubatud juurdehindlus.

Milliseid muid tooteid on lubatud apteegis müüa peale ravimite?

Apteegi esmane ja kõige tähtsam ülesanne on ravimite müük ja nõustamine. Meditsiini- ja hügieeniotstarbelisi tooteid ja toidulisandeid võib müüa, kui see ei sega ravimite müüki. Ravimeid tohib müüa vaid proviisor või farmatseut. Farmaatsia-alase hariduseta töötaja või kassapidaja ei tohi ravimeid ainuisikuliselt väljastada, klient peab saama eelnevat nõustamist apteekri poolt.

Kes apteegis vastutab?

Vastutab apteegi juhataja, kes saab olla ainult proviisor. Ei ole võimalik, et apteegis pole apteekrit ja juhataja roll on tagada professionaalne apteegiteenus, mis peab lähtuma patsiendi huvidest.

Kui apteek kuuluks apteekritele, mis oleks teisiti?

Nagu öeldud, ka täna võib apteek kuuluda apteekrile. Kui kehtestada seadusega, et kellelegi teisele ei või, siis tekiks umbes 270 apteegi omanikul kohustus leida üleminekuaja jooksul proviisor, kes tahaks/saaks apteegi endale osta. Kui proviisor on omanik ja juhataja, siis peab ta võrdselt edukas olema nii proviisoriteaduses kui ka äriühingu juhtimises.

Mis on apteegipiirangud?

Selleks, et praegu apteeki avada, on terve hulk tingimusi, millele apteek peab vastama. Kui nõuetele ei vasta, siis Ravimiamet ei anna luba apteegi avamiseks. Ka pärast tegevusloa andmist teeb Ravimiamet apteekide üle järelevalvet. Apteegi avamise tingimused (piirangud) on näiteks: nõuded apteegi omanikule, ruumidele ja sisustusele, apteekrite pädevusele ja kogemusele, alates järgmisest aastast ka apteekrite koolitusele ja apteegi lahtioleku aegadele jm.

Viimastel aastatel mõeldakse aga „apteegipiirangu“ all lisaks asjaolu, et alates 2006. aastast on seadusega piiratud apteekide avamine, see on olnud sõltuvuses inimeste arvust või apteegi asukohast. Riigikohus otsustas 2013. aastal, et sellised piirangud tuleb muuta kehtetuks. Siiski jõustus 2014. aasta juunikuus seadusemuudatus aastaks, mis täielikult sulges apteegituru, jättes võimaluse linnades tegutseda vaid seal juba olemasolevatel apteekidel. Selle piiranguga seoses on Riigikohus 22. detsembril 2014 teinud uue otsuse, millega tunnistati piirang kehtetuks, sest on põhiseaduse vastane.

Mida tähendab apteegipiirangu kadumine?

Nagu eelmises lõigus selgitatud, apteegiteenuse kvaliteeti määravad piirangud ei kao ja see pole praegu ka arutuse all. Apteekide avamise piirangu kadumise järgselt saab linnadesse apteeke juurde teha. Ostjate hulga olulist suurenemist ei ole siiski ette näha, sest ka apteegid alluvad majandusseadustele.

Asutamispiirangu kadumine tähendab, et igaüks, kes soovib apteeki asutada, võib Ravimiametile sellekohase taotluse esitada ja Ravimiamet väljastab tegevusloa, kui taotleja vastab apteegiteenuse osutamiseks ja taotlejale endale kehtestatud nõuetele. Apteegi tegevusluba saab taotleda iga ettevõtja, selleks peab ta esitama Ravimiametile nõutud dokumendid ja looma tingimused, mis tõendavad, et ettevõtja tagab konkreetses asukohas apteegikülastajatele kvaliteetse apteegiteenuse. Üks kõige olulisem tingimus on pädeva isiku ehk proviisorist apteegi juhataja olemasolu. Apteegi tegevusloa tingimused ning nende kontroll on ka edaspidi peamiseks asjaoluks, mis ei võimalda igaühel igal pool apteeki avada.

Lisaks arutatakse praegu Riigikogus kohustuse lisamist suurematele apteegikettidele, kellel on linnades teatav hulk apteeke juba olemas, apteegi avamiseks kohustuslikus korras ka maal, kus elanike arvust lähtuvalt on vajadus apteegiteenuseks.

Kas apteegipidamine on kasumlik?

Arusaadavalt sõltub see mitmest asjast, eelkõige apteegi asukohast, piirkonnas elavast ostjate hulgast ning ettevõtja oskustest. Apteekide konkurentsiolukord ja majanduslik seis on paljuski ettevõtja otsuste tagajärg. Igal tarbijal on õigus valida endale meelepärane apteek, on see siis lähemal, kaugemal või internetis. Apteegis müüdavatest ravimitest ligikaudu 80% on retseptiravimid ning nendest omakorda umbes 90% on riigi poolt kompenseeritavad.

Ravimimüük kogu apteegiturul Eestis on pidevalt suurenenud, viimase kvartali andmetel 5% suurem kui aasta tagasi. 2013. aastal oli kogu ravimituru suurus apteekidest laekunud andmete põhjal 211 miljonit eurot.