Käsitööliidu juubeliaasta tegemisi
1929. a jaanuaris lõid Tallinnas sada asutajaliiget rahvuslike käsitöötraditsioonide edasikestmise toetuseks Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi, mille esimeses protokollis on kirjas, et tegu on eelkõige ideelise asutusega. Peamiseks sihiks seati “kodukäsitöö edendamine, oskuste tõstmine, mõtte õhutamine ja selle kasulikkuse selgitamine laiematele kihtidele”.
Okupatsiooniajal lõpetas selts oma tegevuse, ja nagu enamik Eesti Vabariigi ajal edukalt tegutsenud keskseltse, leidis ka Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi idee üheksakümnendate alguses taas toetust. Keskselts taastati 1992. aasta jaanuaris, seltsi asus juhtima Liivi Soova ning teeb seda tänini. Tegevuse aluseks võeti 1929. a kinnitatud põhikiri.
Kuhjaga tegemist
2014. aastal on käsitööliidul erilise tähelepanu all Eesti käsitöömeistrid, kelle loomingut soovitakse näidata võimalikult paljudele vaatajatele. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on palunud Eesti paikkondlikel käsitöövaldkonna juhtidel esitleda kohalikke meistreid, kes vääriksid laiemat tuntust. Samuti on käsitööliit kutsunud käsitööühenduste esindajaid tutvustama oma paikkonna parimate meistrite loomingut kohalikel näitustel ja käsitöökodades üle maa 25. oktoobril.
Juba esitatud meistritega saab tutvust teha kodulehe aadressil www.folkart.ee/juubeliaasta/meistrite-veebikataloog, kuid see ei ole lõplik, vaid uueneb aasta jooksul. Lisaks on ettevalmistamisel käsitöömeistrite tunnustamise süsteem ning esimesed meistrimärgid antakse välja juba tänavu mardilaadal.
Suur näitus tulekul
Juubeliaasta suurim ettevõtmine on näitus “ornamentaalne”, mis toimub Tallinna Kunstihoones 28. juunist 27. juulini. Näituse keskne idee on ornamendi sünd ehk looja soov tekitada oma tähendusväli, kus ornament sünnib ja kasvab või kaob olematuks.
Ornament on Eesti kultuuriruumis rõhutatult käsitööpõhine termin. Enamasti seostatakse meie käsitööd vaieldavate maitse-eelistustega ja ornamenti vaid “asjade ilusaks tegemise” vahendina. Eesti kultuuriloos on selleteemaline poleemika aeg-ajalt vormunud üsnagi nimekate kultuuriinimeste kirglikesse arvamusavaldustesse ja seisukohavõttudesse.
Ornamendi valdamist on peetud omamoodi kirjaoskuseks. Ka eesti talurahvas on aastasadu nimetanud mustreid ja ornamente kirjadeks. Lugupeetavad olid need, kes mõistsid lugeda; neid, kes kirja tundsid, peeti kirjatarkadeks.
“Soovime jätta eelarvamused kõrvale ja näidata, et ornament ei ole pelgalt käsitöövaldkonna pärusmaa. Ornamendi loomise võime on eelkõige loominguline tegevus, mille üheks võimalikuks väljendusvahendiks on materjalide tundmine ja tehnoloogiate, ka kõige kaasaegsemate, valdamine,” kirjutatakse ERKLi näituse tutvustuses.
Näitusel osalevad käsitöömeistrid eri käsitööaladelt, professionaalsed kunstnikud mitmelt erialalt ning kutsutud autorid, kes kasutavad käsitööesemeid kui väljendusvahendit kaasaegse visuaalse kunstikeelega teoste loomiseks.
Näituse peakorraldaja ja initsiaator ja on Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, kuraatorid Monika Järg ja Maasike Maasik ning kujundajad Malle Jürgenson ja Krista Lepland.
Lisainfot lugege leheküljelt folk-art.ee.
Tasub teada
Tähtsamad sündmused käsitöösõpradele
- 30.−31. mai. ERKLi XVIII käsitööpäevad Ida-Virumaal.
- 13.−15. juuni. Rahvakunsti laat Tallinnas Raekoja platsil.
- 10.−13. juuli. Keskaja päevad Tallinna vanalinnas.
- 25. oktoober. Käsitöökojad üle Eesti.
- 6.−9. november. Mardilaat Saku Suurhallis.
