Käsitöölised valmistuvad meistri aastaks

Foto: Pille Hermann

Näitused, trükised, koolitused, konkursid, projektid, mardilaat – kõige selle taga on Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit. Tuleval aastal täitub liidul 85 aastat, tõsi, tegevust alustati Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi nime all.

Praeguseks on seltsist kujunenud paikkondlik käsitööühenduste ja valdkondlike alaliitude võrgustik, kellel on käsitööliste seas hea maine. Liit on suutnud oma tegevusse kaasata hulgaliselt missioonitundega inimesi, kes on Eesti käsitöötraditsioonide kandjad ja edasiarendajad.

21 pikka aastat on liidu tegemisi juhtinud Liivi Soova. Kohtume temaga jaanuarikuises Tallinnas, et rääkida, liidust ning tema tegemistest.

Kui käsitöölised valmistavad hetkel konkursitöid teemal “eesti-maa-villane”, siis käsitööliidu meeskond tegeleb juba 2014. aasta ettevalmistusega. “Traditsiooniline aasta teema on “Eesti oma meister”. Alates 2000. aastast oleme ühe käsitöövaldkonna laiemaks tutvustamiseks valinud aasta teema, millest tulenevalt on korraldatud õppepäevi, konkursse ja näitusi ning antud välja teemakohast kirjandust. Varem oleme teinud konkursse “eesti-oma-ehe”, “eesti-oma-puu”, “eesti-oma-kiri”, eelmisel aastal oli teemaks “Taimest tulnud”,” räägib Liivi Soova.

Tuleval aastal plaanitakse korraldada üle Eesti käsitöönäitusi, kus keskpunktis on eelkõige meister. Et kõik sujuks, on käivitumas mentorprogramm, mille raames saab saata maakondadesse juhendajaid, kes õpetavad näituste korraldamist, alates kujundamisest ja tööde valikust, kuni tarkusteni, millele algajad näitusekorraldajad esialgu mõeldagi ei oska. “Toimunud näituste põhjal soovime 2014. aasta mardilaadaks koostada meistrite kataloogi. Väljatöötamisel on ka meistrimärk, tunnustamaks meistreid üle Eesti. Setumaal ja Kihnus on oma kvaliteedimärk paikkondliku kvaliteetse käsitöö märgistamiseks, kuid sellist ühtset märki üle Eesti ei ole,” tutvustab liidu esimees käimasolevaid tegevusi.

Aasta suursündmus mardilaat

Mardilaat on sündmus, mida hakatakse ootama juba esimeste sügisvihmade saabudes. Eeloleval sügisel toimub laat juba 17. korda. Vaatamata sellele, et tegu on traditsioonilise ettevõtmisega, on mardilaada rikastamiseks siiski tarvis mõelda uusi tegevusi. Nii valiti 2012. aastal esimest korda parim toode ning toimus kutsekoolide tööpraktika börs, kus kohtusid käsitöömeistrid ja õpilased, kel soov meistriks kasvada.

“Eks sellised konkursid innustavad tootjaid oma toodangut uuendama ning rikkamaks saab ka eesti käsitöö. Tunnustamine annab meistrile uhkust ja enesekindlust,” räägib Soova.

Mardilaadal on oma fänniklubi, kes tuleb sinna eelkõige õhkkonda nautima. Seal näeb, kuhu ja millisele tasemele on meie käsitöö arenenud.

Laste töötoad ja meistrikojad on tegevused, mis kuuluvad vaieldamatult mardilaada juurde. Samuti kasvab rahvarõivakooli osatähtsus.

Liivi Soova on iga päev käsitööga seotud, seetõttu küsin, kas tal jääb ka endal aega ja tahtmist käsitööd teha. “Oli aeg, kus sõbrad-tuttavad, kellel oli õnnestunud saada moeajakiri Burda, saatsid koos ajakirjaga ka kleidi- või pluusimaterjali, ikka vihjega, et ole hea, õmble mulle. Kui oma lastele õmblesin ja kudusin ise, siis lastelastele koovad juba teised, sest aega mul napib. Ainus käsitöö, mida endale praegu lubada saan on toimetused maakodu aias,” vastab ta naerdes.

Palju vabatahtlikke

Selliste suurte plaanide korral tekib tahtmatult küsimus, kui suur on meeskond, kes seda kõike teeb. Liivi Soova vastab, et juhatuses on seitse inimest, kelle õlul on tegevuste väljamõtlemine. Kord aastas saab kokku ka laiendatud volikogu, kes teeb möödunud aastast kokkuvõtte ning peab tulevikuplaane.

Tegelikult on käsitööliit tugev võrgustik, kuhu on kaasatud nii paikkondlikud keskseltsid kui ka kõik huvigrupid.

Liidul on liikmeid (MTÜd, seltsingud) igas maakonnas. Liidu juures tegutseb 14 käsitöövaldkonna alaliitu. Liikmeskonnas on esindatud eri vanusegrupid. Eestis on säilinud rikkalik ja mitmekesine paikkondlik käsitöötraditsioon ning käsitöö ei ole jäänud vaid väheste entusiastide huviks.

Inimesed paneb vabatahtlikult tegutsema ikka see emotsionaalne pool, mida ilus käsitöö annab ning mida ei ole võimalik rahasse ümber arvestada. Eks ole ju käsitöölisedki öelnud, et tasu müüdud eseme eest koosneb kahest osast − üks on raha, teine ostjalt saadud hea sõna.



PEA MEELES

Tähtsad sündmused üle Eesti

- 16.−18. mai − rahvusvaheline konverents “Traditsioonilised kampsunid Läänemere maades” Viljandis.

- 31. mai − 1. juuni − XVII käsitööpäevad Võrus.

- 26. oktoober − käsitöökojad üle maa.

- 7.−10. november – mardilaat.



HEA TEADA

Kas teadsid, et Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit

- annab rahvakunsti- ja käsitöövaldkonna väärtustamiseks välja pärandihoidja auhinda;

- juunist 2010 kuni 2013 on Põhjamaade Käsitööliidu juht ning liikmesmaade seminaride ja konverentside korraldaja Eesti;

- korraldab Rahvakunstigaleriis (Pikk 22, Tallinn) käsitööliste näitusi, kus võib näha nii õpilaste kui meistrite töid, kaasatud on ka välisesinejaid. Näitused vahetuvad iga kahe nädala tagant;

- korraldab kutseseaduse järgset kutseomistamist ja kutsetunnistuste väljastamist käsitöövaldkonnas;

- pakub mitmekülgset koolitust ja nõustamist;

- koondab käsitöömaastikul toimuva info folkart.ee alla.

 

Konkursil "Eesti kauneim maakodu 2017" osalemiseks täida järgnevad väljad:

Kontaktid:

Maaleht


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare