Inimese organismi häired peegelduvad tsoonides valusamate punktidena, naha või koe muutustena. Ravi käigus saavutatakse valusate tsoonide kadumine, millega kaasneb organismi tervenemine. Samas peab inimesel olema soov terveneda ja ta peab olema valmis selle nimel pingutama. Terapeudi funktsioon on inimese sisemise tervendava energia vallapäästmine tervendatava soovil ja temaga koostöös.

Organi füüsiline kõrvalekalle peegeldub näiteks kõrvale kiiremini kui jalatallale, seega tajutakse kõrval häireolukorda kiiremini. Kui kõrva tsooniteraapiaga mõjutada, saabub tulemus ka kiiremini. Paraku kestab see ka lühiajalisemalt. Jalatalla tsooniteraapia mõjub pikkamisi, kuid tulemus on püsivam.

Mitmed muutused kõrvas annavad märku organismi seisundist.

Punn. Kui kõrva mingisse piirkonda tekib äkki punn, on see märk keha enda refleksioloogiast. Kui mõni organ jääb toimimisega hätta, reguleerib keha nende piirkondade kaudu oma tegevust, püüdes puhastuda füüsiliselt või energeetiliselt. Sisuliselt on punn ikkagi põletikuline protsess ning kui see teeb haiget, siis inimene paratamatult katsub seda kohta. See spontaanne massaaž vastavalt kas siis rahustab või stimuleerib tegelikult seda kõrvale projitseeruvat organit.

Pruun täpp. Kõrvale elu jooksul tekkinud pruunid täpid teavitavad meid vanadest läbipõetud haigustest. Samas võivad need viidata kroonilisele või traumajärgsele seisundile.

Punane täpp. Kõrvale tekkivad punased täpid annavad märku organismi ülekoormusest või põletikulisest seisundist. Need täpid harilikult ilmuvad ja kaovad.
Kuid punane täpp võib olla ka märk kaasasündinud probleemist. Näiteks südame tsoon jääb kõrvalesta valendikule, kõrva sisse. Kui seal on punane märk, siis seda puutuda ei maksa. Kui see on väga erk, siis peaks kindlasti arsti poole pöörduma.

Muhk. Püsiv muhk võib viidata kroonilisele seisundile. Aga kui äkki tekib muhk, mida varem pole olnud, viitab see organi alatoimimisele, selle nõrkusele.

Veresooned. Mõnikord tulevad kõrval veresooned erksalt esile. See on iseloomulik trauma- või operatsioonijärgsele seisundile.

Kõrvad kiirabi teenistuses

Kui vererõhk on natuke madal, masseerige kõrvalesta põhjalikult. Sellega aktiviseerite aju verevarustust, aju saab täiendavalt hapnikku.Kui aga vererõhk on kõrge, pole kõrvalesta masseerida vaja.

Kõrvalesta kõige kõrgem punkt, kus kõrvalest pöörab end natuke tagasi, on peavalu punkt. Kui lükkate oma küüne kõrvalesta serva alla ja tõstate kõrva ülespoole, peavalu kaob. Kui tunnete, et pea hakkab valutama, võite seda punkti ka natuke pigistada, et tekiks peavalust tugevam valuaisting.

Selline kõrvalesta tõstmine on ka stressi maandava toimega.

Kõrvade kuju elu jooksul muutub. Kui märkate, et kõrvad hakkavad justkui peadligi hoidma, püüdke neid siludes ja mudides sirgemaks sikutada. Kui kõrvad hakkavad peadligi hoidma, siis on see märk stressist ja peaksite mõtlema ka, kuidas oma elu pingevabamalt elada.

Stressijoon läbib tegelikult nii õlavöötme, seedetrakti kui ka väga palju muid organeid. Just selletõttu tasubki kõrvu laiaulatuslikult läbi mudida ja sikutada.

Nii lihaspingete kui stressi puhul on abi kõrva välisserva masseerimisest. Kui turi on haige, mudige kõrvalesta ülemist ja keskmist pinda.

Kui käed ja jalad on väsinud, toob leevendust kõrvalesta ülemise osa masseerimine.
5-minutiline massaaž on piisav. Seda võib päeva jooksul mitmeid kordi korrata.