Saabuva aasta õnn

Levinud on komme arvata, et see, mida keegi uue aasta esimesel päeval teeb, mõjutab kogu algavat aastat. Näiteks toob uue aasta esimene külaline kas head või siis mitte nii head õnne, olenevalt sellest, kes saabub. Eriti hea on, kui külaline juhtub olema pikk tumedapäine mees.

Traditsioonilised uue aasta toidud tehakse samuti õnnetoovad. Paljudes kultuurides usutukse, et ümmargune on hea, sest see sümboliseerib aastaringi. Hollandlastel on olnud näiteks komme süüa sõõrikuid.

Paljude rahvaste arvates toovad õnne veel mitmed kaunviljad. Sama mõju on seal ja järelikult ka tema lihal, sest siga sümboliseerib jõukust.

Õnne toob ka kapsas, tema lehed sümboliseerivad küllust, esindades sularaha. Paljudes piirkondades on riiski hea-õnne-toit.

Eestlaste uue aasta ennustused

Palamusel koguti pooleldi põlenud küünlaotsad kokku. Iga otsake sai teatud inimese nime (harilikult nimetati neid ainult poiste ja tüdrukute nimedega) ja siis pandi nad kas pähklikoores või korgitükil suurde veega kaussi ujuma. Keskelt liigutati vett ja kelle küünlad siis ujudes ühte läksid, nendest usuti kindlasti paar saavat.

Karksis pandi näärilaupäeva öösel lauale kausside alla asju: leivatüki, sõrmuse, vitsa või oksa, võtme vm. Siis peab kolm korda sealt võtma, aga iga korra järel vahetatakse asjad kausside all ümber. Kes saab leiva, sellel on ikka leib laual, kes sõrmuse – tuleb hea abielu, kes vitsa, saab sel aastal peksa, kes võtme – saab hea valitsuse.

Torma kandis keerati kokku väikesed paberirullid, kuhu sisse oli kirjutatud õnnesõnum. Neid segati mütsi sees ja igaüks võttis endale õnne.