Allergiat esineb sagedamini kokkupuutel kasside, koerte, küülikute ja hamstritega. Koerakarvaallergia korral on erinevusi ka koeratõugude osas.

Allergia ei teki tavaliselt kõikide koeratõugude suhtes. Kuid ükski koeratõug ei ole täiesti allergiavaba, kaasa arvatud karvutud isendid, sest ka nende loomade nahapinnalt eritub kõõma ju samamoodi.

Ka töö võib põhjustada allergiat

Inimestel, kes pidevalt puutuvad loomadega kokku tööl (loomatalitajad, farmitöötajad, veterinaararstid, zookaupluste töötajad, köösnerid) võib tekkida allergia näiteks ka lamba, kitse, hobuse, lehma, naaritsa, rebase jt loomade karvade ning kõõma suhtes. Ka nahkadega pidevas kokkupuutes olevad inimesed võivad haigestuda allergiahaigustesse näiteks kasuka või krae kandmisest.

Loomakarvadele ja -kõõmale kleepuvad sülg (loomad ju lakuvad end), higi, rasu, uriin. Kuivanult satuvad need osakesed majatolmu. Seal lendlevad ruumiõhus ringi, kust siis sisse hingatakse. Enamasti tekitavadki need hingamisteede allergilisi haigusi. Sagedasim on allergiline nohu: inimene aevastab ja nina võib lausa tilkuda, kui on kokkupuude allergeeniga.

Kõige tõsisemad haigused on bronhiaalastma ja astmaatiline bronhiit. Sel puhul esinevad haigel õhupuudus-hingeldushood. Need haigused ägenevad vastava looma läheduses.

Ühel minu patsiendil oli allergia kassikarvade suhtes ja kopsuastma. Kord kohvikus einestades tekkis tal ootamatu astmahoog ja alles siis märkas, et eemal laudade vahel lebas kass.

Mõnikord piisab sellestki, kui looma omanikul on oma lemmiku karvu riiete küljes ja need jõuavad sealt õhku.

Harvem esineb allergilist konjunktiviiti ehk silma sidekesta põletikku. Siis on silmades kuumus- ja hõõrumistunne, kipitus ja suurenenud pisaravoolus.

Harvem tuleb ette karvadest ja kõõmast tekitatud allergilisi nahahaigusi. Näiteks ühel meditsiiniõel ilmnes allergiline nahapõletik kätel. Esialgu arvasime, et põhjuseks on antibiootikumid, millega ta tööl kokku puutus. Tegelikult osutus süüdlaseks naabri koer, kes käis vahetevahel tema korteris. Nahatest vastava allergeeniga kinnitas diagnoosi õigsust.

Maal on allergiarisk väiksem

Allergilisi haigusi, mida põhjustavad karvad ja kõõm, on maal tunduvalt vähem kui linnas. Tõenäoliselt varasest lapsepõlvest algav kontakt bioloogiliste allergeenidega – loomakarvade, linnusulgede, õietolmu jm sellisega – kohandab inimesi tasapisi nendega. Samuti on maal allergiat soodustavaid tegureid nagu heitgaase ja tööstustolmu tunduvalt vähem. Ka on allergiarisk väiksem, kui loomad viibivad enamiku aega õues, mitte toas.

Allergia püsib kahjuks aastaid. Näiteks diagnoositi ühel noormehel kassi- ja koerakarvadest põhjustatud kopsuastma. Kui loomad ruumidest kõrvaldati ja korter puhastati, haigus taandus. Hiljem töötas see mees välismaal, kus tal koerte ja kassidega kokkupuuteid ei olnud ning tundis end igati hästi. Kui ta Eestisse tagasi tuli, olid vanemad jälle kassi pidama hakanud ja paraku vallandusid ka noormehe astmahood nii nagu varemalt.

Allergiavaevustest vabanemiseks ongi ainus võimalus loomade lähedusest hoidumine või loomanahast valmistatud esemete kandmise lõpetamine. Elupaik, ertiti tekstiilid, tuleb hoolega puhastada ja tuulutada. Paraku leidub loomakarvu ja -kõõma korteris ka veel mitu nädalat pärast seda, kui looma enam korteris pole.

Seega allergikutele toalooma pidamine sobida ei pruugi ja looma võttes tuleks hoolikalt kaaluda ka allergiariski.