LÜHIKE ÕPETUS, kuidas odav vann soodsalt töökindlamaks tuunida
Enne kui vanni soetama ja paigaldama hakata, tuleks sõnastada oma soovid. Selleks on asukoht ruumis, materjalid, disain, hind, veekulu ning kes ja kui tihti seda kasutama hakkab. Aga ka näiteks see, et vanuridki saaksid ohutult vannis käia.
Pildil olev Saksamaal toodetud plekist nn eurovann tundus pärast nõukaaegset krobelise sisepinnaga ja rohmakat malmvanni, mis seni kasutusel oli, juba peaaegu ideaalsena. Seega sai see ostetud ja kahekesi ühe hingetõmbega viiendale korrusele taritud.
Ostmistuhinas ei tulnud aga pähe küsida, millised jalad sel vannil on. Selgus, et jalad on plastist ja kinnitatakse alla kahepoolse teibiga. No mida?! See võttis päris nõutuks. Nende jalgade ainuke pluss oli see, et kõrgust sai reguleerida.
Montaaživaht kaotab plekise kõla ja ka vannivesi seisab kauem soe. Pärast seinavahede silikooniga tihendamist ja alt täitmist saavutas vann piisava stabiilsuse.
Esipaneel tuleb kindlasti värvida või lakkida niiskuskindlaks. Alla jääv avatud osa on vajalik ventilatsiooniks ja ühtlasi teeb see ka vanni puhastamise mugavamaks.
Pärast tosinat aastat kasutamist on vann endiselt säravvalge ja ühegi kriimuta.