Maakelder sügiseks korda!
Vana tava kohaselt võeti kelder käsile kohe pärast kiirete põllutööde lõppemist suve algul, kui säilitatav kraam hakkas otsakorrale jõudma. Enamasti tehti seda välitöödeks sobimatu vihmase ilmaga.
Põlvest põlve edasi antud kogemus kipub nüüd ununema, sest noorrahval on alati rutt kuhugi minna, vanadel pole aga enam jaksu üksi toimetada.
Alustage keldri tühjendamisega
Viige hoiuruumist välja kõik, mis saate – kasvama läinud kartulid, tohletanud juurviljad, nende pakkimiseks kasutatud liiv, turvas või laastud, tünnid, pütid, kastid ja muu liikuv inventar (riiuli- ja salvelauad). Kui keldris on eraldi hoidiste säilitamise ruum, tühjendage see pudelitest-purkidest.
Seejärel pühkige üle lagi, seinad, riiuli- ja salvepostid ning muidugi põrand. Kontrollige, ega mõned salve- või riiuliosad pole pehkinud – need vajaksid kindlasti väljavahetamist.
Välja pühitud praht ja pudedad puitosad põletage ära. Muud jäänused, mis ei põle, matke maha, valage üle kloorlubjalahusega ning katke pealt mullaga.
Peske, kuid ärge üle ujutage
Kui keldris on liivaga kaetud muldpõrand, siis ärge seda pesemisel veega läbimärjaks uhtuge. Veega lodistada võite juhul, kui betoonpõranda all on äravoolukaev. Muidu liguneb pinnas läbi ja sellest tekkiv kondensvesi koguneb kauaks lae alla. Maa sisse tehtud keldri üks häid omadusi on ruumi kõrge niiskusesisaldus, ent mitte ülalt kaela tilkuv vesi.
Ebameeldiva kopitanud lõhna kõrvaldamiseks kasutage kaaliumpermanganaadi helelillat lahust. Ühtlasi saate sellega desinfitseerida seinu ja riiuleid.
Kui põrandat kattev liiv on liialt mullaseks muutunud, eemaldage pealmine kiht ning puistake peale puhast liiva.
Kui võimalik, katke tasandatud liivapadi telliskivide või betoonplaatidega, mille vahed täitke samuti liivaga – siis on põrandat parem pühkida ja üldist puhtust pidada.
Pärast pesu avage uks ja ventilatsiooniavad, et õhk hästi liiguks ja ruum saaks korralikult tuulutatud. Hea, kui keldril oleks selleks puhuks võrkuks, mis ei lase loomi sisse. Kuumadel suvepäevadel hoidke aga uks kinni, muidu on kelder liiga soe ja kuiv. Sel juhul on kasulikum uks lahti hoida jahedatel öötundidel.
Päike desinfitseerib
Õues on hea puhastada korduvkasutuses olevaid kaste, tünne, salve- ja riiulilaudu. Parim vahend nende pesemiseks on pesusooda ehk kaltsineeritud sooda 1–2% lahus.
Kui teie majapidamises pole kõrgsurvepesurit, küürige nõusid jõhvharjaga ning pärast pesu loputage kõik puhta veega üle.
Kuum suvine päike on hoidlas siginevatele haigusidudele kindlasti üks tõhusamaid hävitusvahendeid.
Kui ilmad on muutlikud ja sagedaste hoovihmadega, paigutage kogu inventar päikesele ja tuulele avatud varjualusesse kuivama.
Suve lõpul puhastage uuesti
Kui olete keldri juba varem põhjalikult puhtaks teinud, korrake 5–6 nädalat enne hoiustamist ruumi desinfitseerimist. Pritsimine 3–5% vaskvitrioli lahusega hävitab haigusetekitajaid ja niiskuses siginevaid kahjurputukaid.
Kaks nädalat enne keldri kasutuselevõttu võite hoiuruume valgendada lubjapiimaga. Võtke 10 liitri vee kohta 5 kg lupja, segage see väikeste kogustena ja hästi läbi liigutades ämbrisse ning jätke ööseks seisma. Järgmisel päeval määrige seda harja või laia pintsliga seintele. Selleks et te põrandat ei rikuks, laotage maha ajalehti või kilet.
Lubjapiim on hea desinfitseerimisvahend krobelise pinnaga seintele, ühtlasi muudab see pimeda ruumi valgemaks, kui te lambivalgel toimetate või midagi võtma lähete.
Pärast lupjamist õhutage ja kuivatage hoidlat veel vähemalt 10 päeva.
Väiksem kast on mugavam
Võimaluse korral asendage suured puukastid väiksematega. Väga kasulik on lihtsalt puhastatav kerge plastkast, kuhu mahub umbes 15 kg juurvilja. Nendesse võite kohe põllul saagi sisse panna ja need on ka tõstmiseks jõukohasemad.
Väiksemas kastis hoitavat on parem jälgida – millises seisukorras säilitatav kraam parasjagu on, riknema hakkavaid juur- või puuvilju välja korjata ning vajadusel kaste ümber paigutada.
