Pitsipäev on välja kasvanud Haapsalu sallipäevast, mis toimus juba 1997. aastal. Haapsalu käsitööselts on võtnud oma hingeasjaks Haapsalu salli – selle ajaloo, traditsioonid, tehnoloogia ja tootearendused. Huvi Haapsalu salli ja selle kudumise vastu on viimastel aastatel kasvanud. Ja kellelt siis veel, kui mitte Haapsalu naistelt salli kudumise nippe õppida.

Selts korraldabki õpikodasid ja näituseid ning liikmed usuvad, et kui tehtu ka teistele korda läheb, innustab see aina enam tegutsema. Nii on kasvanud aja jooksul nii huviliste kui ka mustrite arv. Luuakse ju tänapäevalgi uusi mustreid ning mõnele meeldib lihtne ja tagasihoidlik muster, teine seevastu ei võta mustrit vaevaks kududagi, kui sinna pole piisavalt nuppe kuhjatud. Tänavuselgi pitsipäeval olid esitlusel uued mustreid.

Kudumisvõistlus meistritele

Tõsistele Haapsalu salli kudujatele on päeva oodatuim sündmus kudumisvõistlus. Paljud osalejad olid nimekad meistrid ning osalenud kudumisvõistlustel juba korduvalt. Lisaks kohalikele meistritele olid kohal kudujad Lääne-, Pärnu-, Harju-, ja Raplamaalt. Kaugemalt tulijad olid Soomest ja Luksemburgist.

“Kudumisvõistlusel antakse võistlejatele vardad ja lõng ning kõigil osalejatel on kududa sama muster,” selgitab võistlusreegleid žürii liige Aime Edasi. Peale tema kuulusid žüriisse Siiri Reimann, Aasa Jõelaid, Linda Elgas ja Marju Heldema.

Tänavune võitja Gerli Paju osales kudumisvõistlusel kolmandat korda, kuid varem ta auhinnalistele kohtadele jõudnud ei olnud. Enda tutvustamiseks räägib Gerli, et nende perekonnas on kõigil käsitööpisik, mõlemad vennad õpivad ehte- ja sepakunsti, vanem õde koob palju Haapsalu pitsilisi asju ja ema peamiselt kampsuneid. Ise hakkas ta salle kuduma põhikooli lõpus, kui koolis oli tarvis kududa pitsiline töö. Selleks valiski ta Haapsalu salli. Põhikooli lõpetamiseks sai ta õelt kingiks Siiri Reimanni ja Aime Edasi raamatu “Haapsalu sall”. Eks sealt see huvi süvenes.

Enese proovilepanek

“Haapsalu salle olen kudunud päris mitu, peamiselt kingituseks headele sõpradele. Mõned sallid olen kudunud selleks, et katsetada mõnda uut mustrit või lõnga. Kudumine oli esialgu hobi ja tegin salle kinkimiseks. Hiljem olen mõned sallid teinud selle mõttega, et ehk keegi soovib osta, ja paar tükki olen juba ka müünud.

Lõpetasin just keskkooli, edasisi eluplaane veel paika pannud ei ole, kuid kindlasti koon hobi korras nii palju, kui võimalust on,” jutustab võitja oma plaanidest.

Kuigi kudumisvõistluse kolm parimat olid väga noored, teab Gerli rääkida, et noorte hulgas hetkel käsitöö väga populaarne ei ole – vähemasti mitte tema tutvusringkonnas. Samas on näha, et käsitööd hinnatakse üha enam, nii tegijate enda kui ka ostjate või niisama imetlejate poolt.

Gerli arvates tundus sel aastal muster võrreldes eelmise aastaga üsna lihtne. Eelmisel aastal ei olnud ta mõnda vajaminevat töövõtet varem näinudki, veel vähem seda kudunud. “Selle aasta eesmärk oli mul tööproov õigeks ajaks lõpetada. Kuna väga palju nuputamist mustriga polnud, siis jõudsingi etteantud ajaks valmis. Kõige rohkem meeldiski mulle end uue mustriga proovile panna,” räägib Gerli.

Ja loomulikult on sallipäeval oluline kogu see melu. Hea on näha nii palju sallikudujaid korraga ühes paigas, see näitab, et tegemist on elava traditsiooniga. Igal aastal näeb jälle kedagi ringi jalutamas salliga, mille mustrit kuskil varem näinud polegi. “Selle aasta meeldejäävaim osa oli Helga Rüütli raamatu esitlus vast-
avatud sallimuuseumi uutes ruumides ja loomulikult uus raamat ise,” meenutab Gerli pitsipäeva eredamaid hetki.

Pitside kompetentsikeskus

“Karja tänav 25 asuv hoone on käsitööseltsi arvates kõige sobilikum nii käsitööseltsi enda tegevuse kui ka pitside eksponeerimise seisukohast. Eesmärk ei ole leida seltsile uusi kooskäimisruume, vaid panna üks maja elama nii, et sellest tekiks Haapsalu tõmbenumber ning hoonest saaks Haapsalu pitside kompetentsikeskus.

Loomulikult vajab maja investeeringuid nii küttesüsteemi kui ka sisekujundusse. Aga Haapsalu pitsid on väärt lugupidavat suhtumist ning on ju meie teha, kui väärikalt me neid eksponeerime.

Maailmas on sellised käsitöörariteedid kõrgelt hinnatud. Nii on ka Haapsalul suurepärane võimalus omale taas pitsilinna kuulsus saada. Et seda teha, on vaja paljude inimeste ja ka omavalitsuse tuge, sest Haapsalu sallid-rätid ei ole ainult Haapsalu käsitööseltsi rõõm ja mure,” räägib käsitööseltsi eestvedaja Mirje Sims. Meie südametunnistuse asi on need oskused, mis meile on pärandatud, ka tulevastele põlvedele edasi anda.

Pitsipäeva võib kõhklemata lugeda käsitöösündmuste eliiti kuuluvaks. Igal aastal pakutakse midagi uut, et need, kes on harjunud käima, ei peaks pettuma, ning uued külalisedki vaimustuvad pitsidest.

Tahtmatult pealtkuuldud vestluses arutasid kaks daami: “Võimas, tõeliselt vahva päev! Siin on nii palju erinevaid tegevusi ning kõik ei ole ainult käsitööle suunatud. Poleks uskunudki, et siin nii huvitav võib olla.” – “No ja sina ei tahtnud veel kaasa tulla, ma ju ütlesin, et siin saab lustida. Ütlesin ju et, see pole mingi tavaline käsitöölaat.”

Tuleval aastal toimub pitsipäev 10. augustil. Loodame, et siis pidutseme juba pitsikeskuses.