Kõrvenõgest on lihtne toiduks tarvitada. Tal on pole segavat kõrvalmaitset nagu mõnel muul loodusest korjatud taimel. Nõgeseleem meenutab maitselt lihapuljongit.

Kõrvenõgesest võib teha suppi, kotlette, seda võib lisada leiva- ja pirukatainale, kastmesse, ahjuvormi, pannkookidesse, omletile jne. Internetis surfates märkab, et mujal maailmas on kõrvenõgese kasutamine kokanduses väga popp. Võib leida igasuguseid põnevaid retsepte: näiteks võib kõrvenõgesest teha pestot, sufleed, isegi õlut!

Kõrvenõgese kergelt hautatud (või kuuma veega üle valatud) ja tükeldatud massi saab kasutada nagu hakkliha. Seda tasub väikeste portsjonitena panna ka sügavkülma, et talvel oleks vitamiini-, valgu- ja rauarikas roheline toidulisa omast käest võtta.

Kui kõrvenõgesed kasvavad väga rammusal mullal, nt komposti- või sõnnikuhunniku lähedal, siis hoidke pealseid enne tarbimist 3–4 minutit kuumas vees, et liigne lämmastik eralduks. Pikemalt ei maksa leotada, sest siis eralduvad vette ka C-vitamiin ja mineraalsoolad.

Kindlasti tasub kõrvenõgest ka talveks kuivatada. Kuiva nõgesepuru võib lisada toidule ja teha sellest teed.

Nõgesepesto

75 g nõgeselehti
75 g india pähkleid,
75 g parmesani
0,75-1dl oliiviõli*
0,5 küüslauguküünt
meresoola (maitse järgi)

Vala nõgeselehed üle keeva veega, lase ca 3-5 minutit seista ja seejärel kurna korralikult. Rösti pannil pähkleid paar minutit ning pane kõik koostisained mikserisse. Mikserda ühtlaseks. PS! Selleks, et mitte kõrvetada saada, korja nõgeseid kummikinnastega.

* Pesto konsistentsi saab reguleerida oliiviõli kogusega. Kas tihkem ja paksem (vähem õli) või vedelam (pisut rohkem õli).

Tervisetee ja ravivannid

Värsketest võrsetest tehtud tee puhastab verd, viib kehast välja jääkaineid, annab mitmeid vitamiine ja on üldtugevdava toimega. Võtke klaasi keeva vee kohta teelusikatäis peenestatud lehti, laske segul jahtuda ja jooge lonkshaaval üks klaasitäis päeva jooksul.

Nõgese tarvitamisel peab aga teadma, et üle paari nädala järjest ei maksa seda teha, sest mõned nõgeses peituvad ained võivad rikkuda vere normaalset hüübimist.

Nõgesed aitavad ka välispidiselt. Nõgesevihaga vihtlemine ja nõgesevann leevendavad reumaatilisi valusid, juureleotise vann elustab vereringet. Hästi mõjub nõgeseveega pesemine tuhmidele ja väsinud juustele, nõgesemask soodustab juuste kasvu.